.png)
Matk ja kümblus Elistvere loomapargis
Armas lugeja!
Blogi sissejuhatavas loos oleme kirjutanud sellest, et väärtustame Emakest Loodust, mis on inimese tervendaja, tasakaalustaja ja väestaja. Meid on Ingliterapeut Marya poolt suunatud oma teenustes kasutama just seda võimsat ressurssi, mida loodusel on jagada ja mis ennetab, toetab ja aitab inimesel tasakaalu ja rahu endas taastada ning madalseisust terveneda.
Tänapäeva noortel ja lastel on probleemiks keskendumisraskused ehk siis tähelepanu hoidmine pikemalt ühel tegevusel, mida on hädasti tarvis tunnis õpetajat kuulates, raamatut lugedes ja õppetükke tehes. Tänapäevane intensiivne infovoog aga võib tekitada ärevust, depressiivset meeleolu ja hirmu tuleviku ees, mis hoiab pidevalt meeled ärevil ega lase neil puhata.
Hingeravikoolis on meie üks suunamine olnud meelte kümblemine metsas ehk metsakümblus, mida oma teenustesse sisse põimime. Oleme uurinud meie kooligrupiga Jaapani professori J. Miyazaki raamatut “Shinrin-Yoku Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus" ning oma andepõhiste teenuste osana toonud teadlikult metsakümbluse elemente matkadesse, jalutuskäikudesse ning õuetegevustesse. Raamatus on öeldud: “Me mõistame vaistlikult, et loodus rahustab meid.”
Ingliterapeut Marya juhendamisel korraldatud MA GISK loodusravilaagrites oleme saanud aastate jooksul enda ja oma laste peal kogeda, kuidas loodus tervendab. Varasemate kogemuste ja saadud teadmiste baasil ning metsakümbluse elemente kasutades viisime läbi matka Elistvere loomapargis ja õpperajal. Me tegime seda tandemis LR2M teise liikme ja teraapiateenuseid pakkuva Juno Mandrega. Mina matkajuhi vaatevinklist ja tema psühholoog -terapeudi pilgu läbi.
.png)
Magdalena mõtted matkast
MA GISK loodusravilaagrites oleme saanud näha ja kogeda, kuidas looduses viibimine mõjub meeltele, rahustab ja väestab inimest juba aeglase jalutuskäigu ajal läbi metsa, mis meie matkal võrdus loomapargis loomade vaatlemise ja hiljem ka õpperajal jalutamisega. Tegevuse alustamisel on meil alati oluline eelhäälestus, mida ka hingeravikooli reegel kinnitab: "ENNE SISSEPOOLE MINEMIST VAIGISTA VÄLINE" (vaimne reegel). Loomapargi ees suunasin eelhäälestuseks noored loodust vaatlema ja jälgima, et leida sügise märke ning neid kirjeldada.
Kõik osalised said loomapargi plaani ja ülesande selle järgi liikuda. Ülesanne oli uurida, milline on nende karvkate, millised kõrvad, kuidas kõnnib, kuidas mälub ning siis valida välja enda jaoks üks suur loom, keda teistele hiljem iseloomustada, et kaaslased saaksid ära arvata, mis loomaga on tegu. Selline vaatlemine nõuab rahulikku süvenemist.
Sügavam jälgimine ongi nagu pildi sisse minek, milleks suuna andis Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli ehk hingeravikooli juht Ingliterapeut Marya, kes on ühtlasi ka kooli arendaja ja meedium-terapeut ning elukäigunõustaja, ka meie treener ja koolitaja.
Vaadates detailselt loodust või loomi, peab inimene keskenduma sellele ja nii saab tema meel puhata igapäevaelu virrvarrist ning süvenemise kaudu kogeda midagi uut, panna tähele elu enda ümber. Selliselt kontakti luues ümbrusega saab jõuda lähemale ka enda sisemusele - kuidas ma midagi vaatan, millised mõtted mul on, kuidas ma asju näen, mis tundeid see minus tekitab.
Looduse ja loomade liikumise ja vormide jälgimine mõjub rahustavalt kehale ja vaimule. Mõne puuri juures tulid loomad meile väga lähedale, näiteks piisonid, ja jäidki meie lähedusse. Teises kohas aga kõndis loom aia ääres meiega kaasa. See oli huvitav kogemus.
Loomapargis viibides saab juurde teadmisi loomade elust, lugedes puuride juures olevaid infotahvleid ja lahendades matkajuhi poolt antud ülesandeid. Me püüdsime vahepeal mõelda ka uusi sõnu millegi ütlemiseks. Inspiratsiooni selleks saime RMK töövihikust "100 metsaväljakutset". Näiteks põhjapõdral olid sarved justkui sametised ja ma leidsin, et tema kohta saab öelda sametsarvlane. Armas Juno leidis koos oma pojaga, et karu kohta saab öelda näiteks pehmik. Tõepoolest, ta on ju pehme. Taas põnev mõtlemismäng ja seosed looduse ning loomadega.
Peale loomade vaatlust ja endale meeldiva suure looma leidmist kogunesime karu puuri kõrvale ehitatud uude paviljoni. Mõne hetke said noored mõelda ja kirja panna märksõnu ning seejärel kirjeldas igaüks oma valitud looma. Väga huvitav oli kuulata, mida noored looma kirjelduses välja tõid ja mina sain veel juurde küsida, kuigi sain juba aru, millise loomaga tegu on. Noormeeste lemmikuks osutusid kabehirved oma kena kasuka poolest ja isasloomad kaunite sarvede tõttu. Kui me olime arvamised ja arutlused läbi teinud, jalutasime õpperaja algusesse. Rada viis Elistvere vaatetorni juurde.
Metsarajale on maastikukunstnikud ehitanud taiesed, näiteks suure pesa. Maastikukunstist saab lugeda siit: Maakunst - Wikiwan
Minul tekkis huvitav turvatunne pessa ronides, aga noortel oli erinevaid tundeid, samas ka see mõte, et puu otsas tundus ehk pesas turvalisem olla, aga kas ikka on.
Maarja-sõnajalast saab lugeda siit: Maarja-sõnajalg – Vikipeedia (wikipedia.org)
Kuulsime veel üksikuid lindude hääli. Kuna on sügis, siis lindude kevadist rõõmsat sädinat enam ei ole, vaid on teistsugused hääled, näiteks prääksus part ja tundus, et ka hüüpi oli kuulda. Nõnda jalutades tegi armas Juno ettepaneku kõndida raja lõpuosa vaikides 5 minuti jooksul. See oli väga hea mõte. Laudadest rada ei ole pikk, ca 350 m ja peagi olimegi vaatetorni juures. Kõrged kõrkjad piiravad seal vaatevälja ning seetõttu ongi torni hea ronida.
Enne üles ronimist kutsus armas Juno noori tutvuma turvareeglitega, mis olid vaatetorni juures infotahvlil. Need olid juhised selle kohta, kui palju inimesi võib korraga tornis viibida. Need loeti kõva häälega ette.
Alati on oluline infomaterjal läbi lugeda, et kõik kuuleksid ja oleksid kursis, kuidas ja kus vastavalt käituda, et oleks ohutu, eriti kui minnakse välja grupi noorte või lastega.
Tornist oli hea vaade Elistvere järvele. Meie silma rõõmustas otse meie ees liuglev luik oma poegadega. Kes luike on näinud, teab, et täiskasvanud luik on valge, aga pojad hallid.
Vaatlesime neid binokliga. Postitan Elistvere järve lingi: Elistvere järv, Tartumaa, selle kirjeldus ja kalaliikide loend (triptoestonia.com)
Piknikulaua katsime vaateplatvormile ja kinnitasime keha. Söömise ajal arenes meie vahel huvitav vestlus, mis oli samuti päevakajaline.
Nagu ikka, ajal on tiivad ja meiegi pidime hakkama tagasi jalutama, et pargi sulgemise ajaks loomapargist väljuda.
Päevaplaanis olid meil veel läbi teha RMK töövihikust üks ülesanne koos noortega ning plaanisime joonistada puukoore mustreid enne bussile minekut.
Lugesin raamatust ülesande ette. Ülesandeks oli antud nimekiri asjadest, milles kasutatakse toorainena puitu ja meie pidime mõtlema, millest me kõik oleksime valmis loobuma väiksema puidukasutuse nimel. See oli põnev, me kõik saime avaldada arvamust, tuua välja oma mõtteid ja tekitada elava arutelu. Noored arvasid, et kui on valida, kas elu ja need asjad, siis ei ole küsimustki, loobuks nendest asjadest, mis meil igapäevaelu mugavaks teevad, aga kui on mingi võimalus, et ei peaks loobuma, siis ei loobuks.
Oligi aeg jalutada bussijaama. Teel seisis suur tamm ja meil oli viimane hetk joonistada puukoore mustreid. Selleks olin kaasa võtnud A4 paberit ja rasvakriite. See oli väga ehe kontakt puuga.
Üllatuseks osutus see, et näiteks tammepuu muster jäi paberile nagu südame diagramm. Selline puude puudutamine ja katsumine rahustab samuti meeli ja paraneb füsioloogiline seisund ning väheneb stress.
Tänu armsa Ingliterapeut Marya teostatud iseloomutreeningule ja andepõhise karjäärimudeli kohaldamisele olen saanud tasapisi hakata enda lemmiktegevusele, mis on matkajuhi teenuse kujundamine ja pakkumine, elu sisse puhuma. Taevaste suunamisel olime taas koos armsa Junoga ja saime toredat tandemtööd praktiseerida.
Ma arvan, et meil tuleb see hästi välja ning ma tänan Sind, armas Juno!
Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste tugispetsialist -tegevusjuhendaja Magdalena Kalev
Juno mõtted looduse tervendavast mõjust
Tänan armsat Magdalenat enda kogemuse jagamise eest! Mul oli väga hea meel, et armas Ingliterapeut Marya tegi mulle ja Magdalenale ettepaneku minna Elistvere loomaparki, kus armas Magdalena saaks praktiseerida matkajuhi oskusi ning metsakümbluse meetodit, mina aga juurde kogemusi, kuidas looduslik keskkond aitab terapeutiliselt kaasa inimese tervenemisele.
Kui me Elistvere loomaparki jõudsime, siis võtsime veidi aega, et uue keskkonnaga kohaneda ja häälestuda eesootavaks. Sedalaadi fookuse seadmine valmistab inimese keha ja meele ette lõõgastuseks või siis tegevustesse süvitsi minekuks. Ka aitab see näiteks lastel, noortel või ka täiskasvanutel uue ja mõneti ehk ka tundmatu olukorraga paremini kohaneda ning grupina ühisele lainele jõuda. Igaüks saabub tavaliselt mõnest teisest keskkonnast, enda mõtetega ja ehk ka ootustega ning ühise energia loomine võtab aega. Tihti märkan ka teraapiasessioonidel, et keskkonnaga kohanemine on väga oluline etapp, sest see võimaldab inimesel paremini avaneda. Näiteks on see vajalik saviteraapia ajal, et inimene suudaks saviväljaga kontakti luua ning hetkes kohaloleku tunde saavutada. Sellisel juhul on inimene võimeline töötama enda ressurssidega, mitte mineviku traumadega. Samamoodi võib olla ka loodusteraapia puhul. Kui me ei ole häälestunud, vaid ärevuses ja hirmul, siis kogu kogemus saab sedalaadi varjundi ning terapeutiliste tegevuste mõju tundmiseks läheb kauem aega.
Esialgu suunas armas Magdalena meid pigem individuaalselt või paaris loomaaias olevate loomadega tutvuma. See oli hea seetõttu, et võimaldas matka alguses vabalt ringi liikuda ja aru saada, kui suur loomaaia territoorium üldse on ja milliseid loomi on seal võimalik vaadata. Lisaks andis see juba noorukieas poistele vabadust ise trajektoor valida, mis nende jaoks oli oluline. Noored said rahulikult ringi käia, juttu rääkida, aga samas ka antud ülesannet täita. Sedamoodi rahulikult looduses kõndimine on ka kindlasti teraapiline, vähendades närvisüsteemi pingeseisundit, mis tänapäevases liigselt küllastunud infomaailmas saab tihti ülekoormatud, nii nagu ka siinse postituse sissejuhatuses on välja toodud. Rahunemine toimub eelkõige seetõttu, et järk-järgult käivitub parasümpaatiline närvisüsteem. Kui luua seos taas näiteks saviteraapiaga, siis selle toime on sarnane. Esialgu võib küll inimene olla ärevuses ja pinges, kuid tasapisi lülitub ta ümber ning seeläbi muutub savi inimese jaoks ressursiks, mis aitab tal enda jõuvarusid taastada.
Oli näha, et noored nautisid ringi jalutamist ja loomade uurimist. Ülesande andmine oli aga hea just seetõttu, et käimisel oleks ikkagi ka fookus ja lõppeesmärk. Muidu oleks peamine tähelepanu läinud ehk just jutustamisele ja loomi tähele ei oleks pandudki. Minu ja armsa Magdalenaga oli kaasas tema tütar ning seda oli tore näha, kuidas ta looduse ja loomade vastu huvi tundis ning nende liikumise ja käitumise jälgimisse süvenes. Süvenemise võime on treenitav ja seda saabki teha ka just selliselt, elus eneses ning ümbritsevale tähelepanu pöörates. Metsakümbluse üks peamisi meetodeid on ka kõikide meeltega looduse tunnetamine ja tajumine – see viib tähelepanu eemale ärevuselt ja lõpuks ka muremõtetelt, kui neid on. Olen enda peal kogenud, et alati ei ole kohe kerge looduse jälgimisele ümber lülituda. Kuidagi nii harjumuslik on ka väljas jalutades pigem omi mõtteid mõelda ja plaane pidada. Kui aga lülitada tähelepanu ümber ümbritseva jälgimisele, siis on võimalik kogeda suuremat rahu ning seesmist tasakaalu. Kui seda tehakse palju kordi, siis on tõenäoline, et keha ise lülitab ennast loodusesse minnes õigele režiimile - see ei pruugi tulla lihtsalt kohe esimestel kordadel.
Loomade vaatlemine võiks aidata lastel rohkem mõista ka inimkäitumist. Olen mõnikord lastega rääkinud ja arutlesime ka pikniku ajal, et inimeste ja loomade käitumine ning reageerimise viisid on mingis osas sarnased. Meil on instinktid ja meie ajulgi on osad, mis on kaua aega tagasi välja arenenud, aga ka piirkonnad, mis on hilisema evolutsiooni tulemus. Kui inimene ei õpi enda ego taltsutama, siis võib ta käitumiselt muutuda loomalikuks. See tähendab siis seda, et ta pigem reageerib ümbritsevale, mitte ei juhi ennast teadlikult. Samas on inimesel ka iseloomulik käitumine, olek ja kõnnak – täpselt nii nagu loomadel. Inimese žestide ja käitumise järgi võib aimata, milline ta enda loomult on, kuid välise järgi kindlasti kõike inimese kohta teada saada ei ole võimalik. Mõnikord olen ma laste käest küsinud, et kui ta oleks loom, siis mis loom ta oleks?
Kui me peale loomade vaatlemist kogunesime ja tegime väikese äraarvamise mängu, siis see pakkus noortele lõpuks ka põnevust. Kuna lapsed ja noored on aktiivsed ja rohkem väljapoole suunatud, siis nende jaoks on sedalaadi nüanss vajalik – nii said nad ka ise tagasisidet, kui tähelepanelikud nad siis tegelikult loomaaias käies olid ja kui palju jäi märkamata. Terapeutiline oli selle ettevõtmise juures ka see, et igaüks sai teiste ees veidikene esineda.
Seejärel läksime juba metsarajale, mis oli teistmoodi kogemus võrreldes loomapargis olemisega, sest liikusime väliselt vaatluselt rohkem sissepoole ning see vajas ka seesmist “käiguvahetust”. Metsa sisenedes oleme me eelnevalt alati mõtetes küsinud, kas loodusvaimude dimensioon võtab meid vastu või mitte, sest metsa tuleb suhtuda aupaklikult. Laste iseloomu kasvatamise juures on see oluline, et nad tunneksid millegi suhtes aukartust, et nad tajuksid, et miski on nendest palju suurem ja tugevam ning võimsam kui nemad. Kui laps enda igapäevases elus seda ei koge, kas siis inimesuhete või keskkonna näol, siis võib tema iseloom muutuda liialt enesekeskseks ning see ei ole kasulik ei lapsele endale ja kindlasti mitte ka vanematele. Ka keskkonnahoid saab tekkida ainult siis, kui lapsed õpivad loodust austama ja usun, et seejuures on oluline planeedi ja looduse tajumine elusa organismina. Nii nagu ei ole hea teha kahju inimesele, ei tohiks teha ka loodusele. Looduses olles peab oskama tunda looduse märke ning seeläbi avaneb inimese ees täiesti teine dimensioon. Ma ei saa öelda, et ma looduse märkide tundmises veel ka ise väga tugev oleksin, aga mitmed aastad hingeravikooli treeningut ja loodusravilaagrite korraldamist on minulegi palju õpetanud.
Metsarajal vaatasime ümbritsevat loodust, mis aitas veelgi sissepoole minna, matkaraja lõpus, enne vaatetorni minekut kõndisime täielikus vaikuses. Noored said vaadata, kas nad on selleks suutelised või mitte, samas oli võimalik nii kuulda looduse hääli, mida juttu rääkides ei oleks sellisel viisil tähele pannud.
Vaateplatvormilt vaatlesime loodust aga kõrgemalt. Liikusime justkui maapealt, loomselt tasandilt kõrgemale, mis on rohkem seotud just hingelise tasandiga. Linnud on ju ka sümboolselt hingelinnud. Hinge tasandilt vaatlemine annab suurema ja laiema perspektiivi ning siis võivad igapäevased mured tunduda väiksemad, kui esialgu ehk inimesele endale näida võis. Seal tegime me pikniku.
Väga hea oli jälgida seda, kuidas lapsed järjest enam rahunesid ning kui me hakkasime mööda puidust metsarada tagasi liikuma, siis tundsid nad juba iseseisvalt looduse vastu rohkem huvi. Loomade juurde tagasi jõudes jälgisid nad neid rahulikumalt kui külaskäigu alguses. See andis selge tagasiside looduse teraapilisest mõjust. Huvitav kogemus oli tõesti seegi, kuidas kõik loomad meile lähedale tulid, kui olime neid rahulikult vaatlemas.
Enne bussi peale minekut oli meil veel aega rahulikult saadud kogemusest väljuda, kui arutasime sügavamalt loodushoiu teemal, mis pani nähtu laiemasse konteksti.
Olen tänulik armsale Magdalenale tehtud ettevalmistuste ja matka juhtimise eest, armsale Ingliterapeut Maryale idee algatamise ja suunamiste eest ning kindlasti ka kõikidele osalejatele, kellega koos oli võimalik see tore loodusesse käik ette võtta!
Armastusega, MA GISK algõppe mentor-terapeut ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre
Meie looduses käik lõppes väikese meenega, sest jagasin osalejatele kuldsed magusad medalid ning saime ühisele ettevõtmisele punkti panna sooja kallistusega.
Tänan Ingliterapeut Maryat juhatuste, õpetuste ja treenimise eest ning kõiki osalejaid minu kogemustepagasit täiendamast!
Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste tugispetsialist -tegevusjuhendaja Magdalena Kalev
Lisa kommentaar