Metsakümblus Kiidjärvel, Ahja jõe ürgoru kaldal

Armas lugeja!

Jagame Sinuga suvist metsakümbluse kogemust ja teavet selle MA MTÜ Looduse Ravirahvamaja "TARAPITATARKUS" teenusesuuna kohta. Ühel kaunil augustihommikul sõitsid ühenduse liikmed Juno ja Magdalena Põlvamaale Kiidjärvele, külla Hypatiale, kellel on seal maakodu. Idee selliselt mingil määral läbi teha ja testida Hypatia arendatavat metsakümbluse teenusesuunda oli tulnud vahetult paar päeva varem meie armsalt treenerilt Ingliterapeut Maryalt. Nagu ikka, siis selliste suunanäitamiste peale mobiliseerume ja olime kõik ettevõtmiseks valmis - kes teenust läbi viima, kes isikliku kogemuse põhjal testima. Kuigi Kiidjärvel on ka imeliste vaadetega pikemaid matkaradasid, siis testimist viisime läbi sealsamas küla lähiümbruses ehk radade algusosas. Metsakümblus vajab aega, tähendades rahulikku kulgemist ja tajumist. Meil oli lisaks veel ka toimuva jäädvustamise ja mõtete omavahel jagamise ülesanne.

Metsakümblus on jaapani rahvapärimusest, pere ja traditsioone, isiklikku puhtust ja loodust väärtustavast sintoismist (või šintoismist) pärinev loodusteraapia suund. Sintoism, millest on alguse saanud paljud Jaapani traditsioonid, peab tähtsaks lihtsat, looduse ja teiste inimestega harmoonias elamist ning austab jumalaid, jumalusi, loodusvaime, mis laieneb kogu looduse pühaks pidamisele koos sealsete nähtamatute olenditega. Kui metsa sisenetakse, siis armastusega, teadlikuna selle hingestatusest ja vajadusest seetõttu seda keskkonda suurima austusega kohelda https://et.wikipedia.org/wiki/Sintoism Kui sedagi päeva ette valmistades sellekohast teavet juurde uurisin, sai aina selgemaks jaapanlaste ja nende kultuuri olemus.
Metsakümblus arenes teaduspõhiseks teraapiaks 1980-ndatel aastatel ja meieni on selle kasulikkuse ning meetodite kirjelduse aidanud tuua Jaapani teadlase Yosifumi Miyazaki raamat “Shinrin-yoku. Jaapani lõõgastav ja tervistav metsakümblus” (Tänapäev, 2018). Autor ise on uurinud ning tõestanud looduskeskkonna kasulikku mõju inimesele, mida vajame eriti tänapäevases kiires elutempos ja linnastumises: https://et.wikipedia.org/wiki/Metsak%C3%BCmblus

Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis on loodusteraapilise suuna arendus kestnud juba aastaid, ka läbi meie nüüdseks 5 aasta jooksul korraldatud suviste loodusraviliste perelaagrite. Lisaks oleme me ühenduse liikmetega hiljaaegu siit koolist suunatult endid täiendanud erinevatel looduse väge ja tervislikkust väärtustavatel ja ka teistele vahendama õpetavatel erialadel, mis on minul eesti loodusteraapia, armsal Magdalenal eri koolidest aktiivtegevuste instruktori/matkajuhi ja tegevusjuhendaja erialad, armas Juno aga on õppinud ja tegutseb loovterapeudina "Töö saviväljal" suunal. Endi teenuseid pakume kõiki saadud teadmisi ja oskusi hingeravikoolis õpituga ühildades ehk erinäoliselt, teadvushariduse baasil.

Metsakümblus tähendab otseselt aeglast metsas või ka mõnes muus puude koosluses jalutamist ja kõigi meeltega tunnetamist. Läbi keskendatuse, loodusega suhestumise jõutakse lähemale ka iseendale. Loodus ravib ja väestab, loob tasakaalu, toidab hinge. On teaduslikult tõestatud, et looduses viibimisel paraneb üldine heaolu ja tervis: tugevneb immuunsüsteem ja käivitub parasümpaatiline närvisüsteem, keha vabaneb pingetest, alanevad stress ning vererõhk. Metsas jalutamine parandab inimese produktiivsust ja ajutööd ning aitab kehal toota hormoone, mis toovad hea une ja meeleolu. Kuna meie keha on evolutsiooni jooksul loodusega kohandunud, siis loodusega koos olemine on tema loomulik olek. Seetõttu aitab teraapia lisaks füsioloogilisele lõdvestamisele inimest ka lähemale tema loomulikule olekule. Meie oleme sellise tunnetusliku teekonna juhendajateks, suhte loojaks loodusega ka nendele, kes endid selles keskkonnas mingil põhjusel mugavalt ei tunne või kellele see on lihtsalt võõras.

Eesti oludesse sobib jaapani päritolu teraapia ideaalselt, oleme ju juurtega tuntavalt metsaga seotud, mida on põhjalikult analüüsinud näiteks Valdur Mikita oma erinevates raamatutes, väites ka seda, et mets on teadvuse tõusu kiirendi. Meil on õnneks metsa ka palju alles erinevalt paljudest Euroopa riikidest. Minul on ere mälestus näiteks aastatetagusest ringisõitmisest Saksamaal, kus küla oli peaaegu külas kinni ja metsa kui sellist üldse ei näinudki.

Meie seekordne rada viis meid peaaegu juhuslikult esmalt Kiidjärve servas Ahja jõe kaldal kõrguvale Sõnajala mäele: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1489 Puhkajate poolt armastatud RMK lõkkeplatsi ümbrus ja sealt kulgev matkarada oli pea meie päralt, kohtasime vaid 1 mööda matkajat.

Panime esialgse paigavaatluse, infotahvli ja rähni vilepuu ehk suurte ülalt alla laskuvate aukudega männi uudistamise järel selga ka inglikoolile iseloomulikud tiivad ning kümblus võis väikese sissejuhatuse järel alata.

Üsna pea tekkiski tunne, et võiks paljajalu edasi minna ja vaikides liikudes järgisid teisedki mind, eemaldades jalanõud. Tunnetasime, kui eriliselt pehme ja soe oli okkaline, ajuti käbide ja kooretükkidega maapind peale öist vihma. See isegi üllatas ja armsa Magdalena sõnul pidi ta lausa tähelepanelikult vaatama, kas tee peale ei ole mitte udusulgi laotatud. Lisaks teadvustatult Maaema paitamisele on paljajalu käimine ka kasulik energeetilise kontakti ja jalatalla punktide turgutuse mõttes. Sellist võimalust on küll paraku ainult suvel ja vähestel radadel.

Tegime läbi erinevate meeltega looduse ja ka enese kogemise tsükleid.

Juba mitmes kord kogesin taas seda, kuidas paik mängis loomisele kaasa ja andis just sobiva raja ja igale harjutusele sobiva koha. See oli eriline ja kindlasti avatari abiga teostunud loomisprotsess, kus sain kasutada ja jagada ka varem siinses õppeprotsessis kogutud teadmisi. Me uurime alati sügavuti, kui mingi suund on antud ja nii olin eelnevalt uuesti üle vaadanud ka näiteks kuuse energeetilised omadused ning tänulikkuse praktiseerimise vajalikkuse põhjused, mida on eriti hea teha looduses vastutasuna kõige sealt saadu eest. Iga sellise ettevalmistusega teadmised kinnistuvad ja arenevad teadlikkuseks.

Me tegime kõike veidi kiirendatud tempos võrreldes tavapärase teraapiaga, sest see oligi katsetus. Vaatasime, kuulasime, kompisime ja kallistasime, nuusutasime ja maitsesime. Teraapia läbimise järel tegime veel mõned koospildid, üksteise ja loodusega, mille eest täname meie palvel abistanud armsat möödamatkajat!

Edasi sõitsime vastaskaldale, meile kõigile juba tuttavasse paika, Roiupalu matkaraja algusosas asuvasse haldjalikku sõnajalgade ja osjadega orgu. Seal olime matkanud eelmisel suvel loodusravilaagri perega ja mina olin seal meie matkalisi tervitanud Ajaingel Hypatia rollis, suupilli mängides ja haldjate-raamatust juttu ette lugedes. See paik Hatiku oja ääres, kuhu just hiljuti oli matkatee algus eramaalt suunatud, lummas oma ürgsuses esmakohtumisest saadik. Nüüd olin alguses plaaninud metsakümblust just sellest kohast alustada, aga juhus viis meid esmalt vastaskaldale liivakiviseljandikul kõrguvale Sõnajala mäele. Inglikoolis ei juhtu midagi põhjuseta, mida kinnitab ka meie treenerite poolt antud ja meil tihedalt kasutusel olev kuldreegel: "Juhuseid ei ole, on juhuste tõlkimise oskuse või tõlkimiseks vajaliku info puudus" (Maria&Angels). See oli ka seetõttu õige taevaste suunamine, et praegu paistis hiidkõrgete puude vahelt osja-sõnajalaväljale just päike, muutes paiga veel omakorda müstilisemaks.

Uurisime loodust taas lähemalt, nautisime metsavaikust ja jagasime tundeid toimunust, aga ka jäädvustasime, endid ikka ingellikult ette valmistades ja kasutades seekordki juhusliku möödamatkaja lahket abi.

Aeg läks kiiresti. Me ei jõudnudki sel korral esialgu plaanitud meie pere kodumetsa külastuseni, mustikaid korjama ja sambla peale piknikku pidama, sest aeg oli seekord limiteeritud. Piknikupaigaks sobis väga hästi ka meie majaesise õunapuu varjualune, kuhu laotasime kõigi poolt kokku pandud piknikukorvi sisu.

Armsa Magdalena termosega kaasa võetud maitsva taimetee topside tõstmisega tähistasime ka Looduse Ravirahvamaja sündi.

Olen väga tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest enda teenust testida! Tänan armsaid Ingliterapeut Maryat ja kaaslasi!

Armastusega, MA GISK assistent-mentor, pärimusterapeut Hypatia Hübner

2 vastust

Armas LR2M liikmeskond! Suur tänu meiega jagamast seda toredat metsakümbluse kogemust! Oleme juba mitmeid kordi koos hingeravikooli liikmetega ja loorusravilaagri lastega Kiidjärve kandis käinud ning ka Ahja jõel kanuuga sõitnud. Põlvamaa metsad on ilusad, suurte kõrgete puudega ja kenade matkaradadega. Sinna tasub alati minna. Jah, ka meie Eesti oludesse sobib väga hästi Jaapani päritolu teraapia, millest on uurimustöö teinud ning sellest ka kirjutanud Jaapani professor Yoshifumi Miyazaki oma raamatus "Shinrin -yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus". Oleme selle raamatu läbi töötanud ning palju õpetlikku ja kasulikku ka endale teadmiseks ja teraapiaks võtnud. Toodud raamatust võib leida veel ka sellise soovituse: "Kõigil meist ei ole läheduses metsa, kus saaksime shinrin-yoku positiivset mõju regulaarselt kasutada, kuid kuidas me saame looduse imeliste lõõgastavate omaduste kohta õpitut siiski oma tervise ja heaolu parandamiseks tööle panna hoolimata sellest, kus me oleme? Enamuses linnades ja linnakeskkondades on rohelisi alasid, olgu selleks kohalik park, söötis maa-ala või võssakasvanud kanaliserv. Iga selline koht, kus kasvavad taimed, suudab pakkuda lõõgastust neile, kes on valmis sarnaseid paiku leidma ja seal aega veetma. Üha suuremat huvi tuntakse linnalooduse vastu, nii võib teil õnnestuda leida seltse, kes korraldavad jalutuskäike või loodusvaatluse retki, kasutamaks võimalikult hästi ära olemasolevaid rohealasid". See soovitus on nüüd ka meile tuttav, kui käisime Tallinna linnapargis õuesõppe päeval ja olime üllatunud kaunist ja innovaatilisest pargist, kust saime kaasa suurel hulgal häid emotsioone ja tervendust! Suur tänu kõigile loodusesõpradele ja teejuhtidele, kelle kaudu oleme juurde saanud hulga teadmisi looduses toimuvast ning kes on meid loodusega üheks voolinud! Armastusega, MA GISK õppurliige Ariel Raudsepp Ariel Raudsepp, 7. oktoober 2023

Armsad! Suur tänu jagamast siinset blogilugu Jah, metsakümblusest olen MA GISK koolialal lugenud, mille aluseks on Jaapani teadlase Yosifumi Miyazaki raamat “Shinrin-yoku. Jaapani lõõgastav ja tervistav metsakümblus” (Tänapäev, 2018), mida ka siin blogis välja toodi. Raamatut veel ise ei ole lugenud, kuid armas Magdalena on tutvustanud varasemalt sealseid teraapiakogemusi. Olen kogenud ka armsa Juno saviteraapilist mõju enda iseloomu ja emotsioonide taltsutamisel ning läbinud saviteraapiat 10 seanssi, mis andis võimaluse enda hingesügavustega kontakti saada, et seeläbi ka ennast tervendada. Olen alateadlikult ka ise palju looduses käinud jalutamas ja metsas marju või seeni korjama käinud ning nautimas männimetsa lõhna. Samuti olen kogenud armsa Magdalena juhtimisel looduse- ja metsakümblusretki, mis on rahustavalt mõjunud ka vaimsele tervisele ja maandanud emotsionaalseid pingeid. Sain blogist teada ka, palju Kiidjärve ümbruses kohta, et selline tore Sõnajala mägi on olemas, kus nautida sõnajalgade tervistavat toimet. Uurisin veel sõnajala kohta juurde ja sain teada, et on olemas ka Maarja sõnajalg, mille juuri kasutati mitmete sooleparasiitide, sealhulgas paelusside vastu: https://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/maarjason.htm Oli tore vaadata ka müstilisi metspilte ja videopildis osa saada teie metsakümbluse kogemusest. Armastusega, MA GISK õppurliige Rafaela Kristerson Rafaela Kristerson, 5. oktoober 2023

2 vastust

Lisa kommentaar