Looduse Ravirahvamaja SUVISED tegeluspäevad lastele




Armas lugeja!

Juulikuu on suvekuuna inimeste jaoks tavaliselt ka puhkuste aeg ning nii on olnud ka LR2M liikmeskonnal, kuid samas andis see hea võimaluse tegeleda aktiivsemalt just lastetööga, mille raames valmis kava tegeluspäevade korraldamiseks, mis pakuks lastele eneseväljendamise võimalusi, aga samas loovat ja aktiivset koosolemist ning suurendaks sõbralikke eluhoiakuid. Viisime tegevusi läbi perioodil 12.07.24 - 19.07.24.

Algne idee tulenes MA GISK juhi ning terapeudi, armsa Ingliterapeut Marya poolt, mis siis kujunes meie endi praktiliseks tööks nii sisulise poole läbiviimisel kui ka iga päeva planeerimisel, mis muutus võrreldes esialgselt planeerituga. Olime tegelusi tegemas välikeskkonnas ning saime seeläbi ära kasutada ilusaid ilmu, värsket õhku ning palju erinevaid tegevusvõimalusi pakkuvat rannaliiva.

Kuidas meie päevad kulgesid ja mida saime ette võtta, sellest saad juba lugeda meie järgnevatest tagasisidedest.

Juno Mandre -  MA GISK algõppe mentor-terapeut ja pereprojektide koordinaator




Armas lugeja!

Kuna igasuguse planeerimise juures on oluline määrata ka rollid, siis olid meilgi need omavahel laias laastus ära jagatud ning seda meie koolijuhi Ingliterapeut Marya suunamisel. Olin seekord kogu tegevuse üldvastutajaks, aga me kõik ühtlasi ka läbiviijateks ning planeerijateks, seda siis vastavalt endi pädevustele ning võimalustele. Eesmärgiks oli lastele pakkuda lihtsaid tegevusi, aga teatavasti võib just lihtsuses peituda ka sügavam mõte ja võlu. Siin olemegi meie kolm, kes Tartu meeskonnana eelkõige tegeluspäevi läbi viisid: mina (paremal pool), armsad Magdalena Kalev (keskel) ning Ariel Raudsepp (vasakul pool)




Päevi kandvateks tegevusteks said nii näpuosavust kui ka tähelepanu nõudev sõbrapaela punumine, aga näiteks ka taimedest käevõru valmistamine. Tore oli näha, kuidas lapsed vastavalt endi võimetele kõike kaasa tegid ning kuidas avanes ka nende teistele jagamise soov. Terapeudina saan öelda, et käte osavus on lapse arengus otseselt seotud näiteks ka keelelise arenguga ja seda just varases beebi- ja lapseeas, samas aitab see õppida hetkes kohalolekut ning enese motiveerimist ka raskematel hetkedel, kui näiteks temperamendist lähtuvalt tahaks juba järgmise tegevuse juurde edasi liikuda. Seda kõike pakub lapsele kindlasti ka lasteaed ning kool, kuid mõnikord on väga hea just vabamas olekus ja keskkonnas enda võimeid proovile panna ning arendada.



Ka meie ise saime tegevusi planeerides uusi oskusi ja meetodeid juurde, näiteks õppida, kuidas on võimalik sõbrapaela väga erineval viisil punuda - seda ka teistega koostöös. Õpetasime neid üksteisele ja seeläbi ka omavahelist koostööoskust suurendades ning iseloomu nõrgemaid külgi avatud vestluses ja tagasisidedes lihvides. Just praktilise töö käigus tulevad need hästi esile ning hea on siis neid kohe ka muuta, võttes samal ajal ka teiste tuge ja suunamist vastu. Seda saab nimetada kogemusõppeks, mis on hingeravikoolis õppides meisse sügavamalt juurdunud.


Lisaks käelisele tegevusele pakkusime liikumisvõimalust ka kehale ning teritasime mõtlemisvõimet ka lihtsate mängudega, mis on kõigile teada ja tuntud, aga mida ehk tänapäeva arvutipõhises maailmas enam nii väga ei mängita. Näiteks trips-traps-trull, keks, kummikeks, lihtsad ranna- ja pallimängud. Need olid toredad meenutused ka meile endile, sest kui meie lapsed olime, siis oli maailm suures osas teistmoodi kui praegu ning teada on, et lastega tegeledes peab olema hea kontakt ka enda lapseliku poolega, aga samas mitte laskudes täiskasvanuna lapsikusse, sest see takistab tegevuste juhtimist ja lastetöö vastutustundlikku läbiviimist. Saan öelda, et sedaviisi on lastega tegelemine terapeutiline ka iseendale, sest täiskasvanu paljuski intellektuaalsusel põhinevas maailmas võib loominguline, spontaanne ja elusalt ehe pool jääda varju ning siis peab selle ka enda sees taas üles otsima. Inimeses on oluline aga just tasakaal, ka enda kõrgeima olemuseni ei saa pürgida, kui kõik maised tasandid ei ole integreeritud nii, et need ka tegelikult igapäevases elus kannaks. Lastetöö on aga oluline ka palju laiemas tähenduses, sest just emalik hoolekanne on see, mida planeet praegu muutuste ajal väga vajab. Lisaks on üle maailma lapsed ja noored suurtes raskustes nii füüsiliselt, aga eelkõige just vaimselt ning täiskasvanute ülesanne on aidata neil võimalikult hästi igapäevases elus kohaneda ning toime tulla.
Siin on väikene videoklipp Aafrika keksu hüppamisest. 

Rannaliival saab ka muid mänge spontaanselt ette võtta. 


Üheks terapeutiliseks tegevuseks sai ka rannaliivast stressipalli valmistamine, mis on imelihtne ning annab võimaluse loodud pallikest mitmel erineval viisil kasutada. Stressipalle tehakse väga erinevatest materjalidest, hiljuti lugesin võimalusest teha see plastiliinist, millest ei olnud varasemalt kuulnud. Plastiliini on siis võimalik panna õhupalli sisse, mis tundub hea mõte, sest see hoiab mudides ka mõnusalt vormi. Tean saviterapeudina seda, et tahkema massiga tegelemine võib olla terapeutiline ja tervendav. Eriti siis, kui on tegemist ka loodusliku materjaliga. Siin on meie väikene videoklipp ka mudimispalli loomisest. Loodusliku stressipallina oleme aga alati kasutanud kastaneid.


Õppisime ja õpetasime ka kassikanga kudumist, mis vanal ajal oli laste seas sage meelelahutuslik ajaveetmise vahend, aga samas mitte ainult - mustrite loomine ja mõnel juhul ehk ka välja mõtlemine vajas kaasamõtlemise oskust ning aitas kindlasti hoida erksat meelt. See on ka hea võimalus, kuidas teisi kaasata, sest kasuliku oskuse levik on ju igas mõttes positiivne. Olen tänulik, et siin videos olev laps oli entusiastlikult valmis kassikanga kudumist õppima, mis alustaja jaoks on kindlasti ka mõneti segadust tekitav.



Nädala lõpus toimunud matk Pangodi järve ääres oli meie kõigi jaoks kosutav ning ilus lõpp meie ühispingutusele, et olla pea pilvedes, aga jalad kindlalt maas.



Nii meie päevad kulgesid ning olen tänulik kõikide saadud kogemuste ning kindlasti ka Taevastele juhatuse ja kaitse eest, mis meid tegevuste käigus ikka saatsid!


Armastusega, MA GISK algõppe mentor-terapeut ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre



Ariel Raudsepp - 
MA GISK aktiivtegevuste instruktor-tegevusjuhendaja



Armas lugeja!


LR2M tegeluspäevade raames oli minu kui tegevusjuhendaja ülesandeks hoolt kanda selle osa eest, mis puudutab lastega käelise tegevuse läbi viimist. Oleme MA GISK hingeravikooli tegevustes alati lähtunud sellest põhimõttest, et võtta kasutusele materjale, millest on võimalik veel midagi teha ja leida neile uus kasutusviis. Keskendatus ressursisäästlikule toimimisviisile ja materjalide taaskasutusele aitab arendada inimeses loovat mõtlemist ja ka taibukust ning vaja läheb kindlasti ka käteosavust.

Arutasime kaaslastega läbi erinevad variandid tegeluste osas ning leidsime, et enda valmistatud käepaela tegemine võiks olla selleks sobiv ettevõtmine, mille idee oli armas Ingliterapeut Marya meile juba varem andnud. Käepaelte punumiseks on väga palju erinevaid viise ning meie valisime nende seast välja mõned lihtsamad variandid, kus saimegi kasutada taaskasutatavaid materjale.

Tegeluspäevi linnas viisime läbi kolmekesi, mina koos kahe LR2M liikme, armsa Juno ja Magdalenaga ning tegime igaüks esmalt endale selgeks ühe käepaela punumise viisi, et seejärel seda kaaslastele õpetada ning edasi juba ka lapsi õpetama minna.

Saime linnapargis kokku, võtsime välja kaasa toodud erivärvilised lõngad, kettad ja raamatud, mida kõike nende erisuguste käepaelte punumise juures vaja läks ning asusime üksteisele oma selgeks õpitud oskusi jagama. 



Alustasime kõige lihtsamast, 4 lõngaga käepaela punumisest, mis ei olnud keeruline. Tuli kaks umbes 50 cm pikkust erivärvilist lõnga pooleks kokku panna ja aluse ehk meil siis kaasa võetud raamatu külge seotud abinöörile siduda ning punumine võiski alata. See on lihtne neile, kes on varem patsi pununud, sest tehnika on sarnane. Hiljem, juba lastele seda punumise viisi õpetades, veendusime peagi, et enamus lapsi said sellega kenasti hakkama ning osadele tüdrukutele oli selline punumise viis juba ka selge ja nendel sai käepael mängleva kergusega valmis.



Sidusime endale valmis punutud käepaela randmele ning asusime teise, 6 lõngaga sõbrapaela punumise õppimise juurde. See nii lihtsalt enam ei läinud, sest tuli suurema tähelepanuga asja juures olla. Nii kui tähelepanu hajus, oli eksimus kohal ning valesti läinud koht tuli üles harutada ja samast uuesti alustada. 6-lõngaline sõbrapaela punumine vajas juba suuremat keskendumist ja kannatlikkust. Sellisel viisil punumist kiirkorras lastega siiski ette ei võta, sest vajab rohkem aega ning ka suuremat tähelepanu. Meie saime sellega aga endale ka teise käe randmele kena punutud paela. Nüüd olid meil näidised olemas ja sellega hea võimalus lastele neid tutvustada ja anda valida, millist paela ta soovib tegema hakata. Jah, seekord meil ei olnud võimalust selle paela punumist kellelegi õpetada, kuid kindlasti avaneb see võimalus mõnel teisel korral.


Minule meenus kunagi MA GISK loodusravilaagris papist ketta peal punumise viis, mille tehnikat üks meie tookordne liige juhendas. Nüüd oli vaja see meetod uuesti endale meelde tuletada. Valmistasin kodus papist umbes 10 cm läbimõõduga ketta, otsisin 7 värvilist lõnga ning asusin käepaela punumist meelde tuletama. Esimese hooga mul see mälu järgi tegemine siiski ei õnnestunud, sest keerasin ketast valele poole ja käepael jäi tulemata. Muutsin ketta suunda ja käepael hakkas ennast kasvatama. Seda varianti proovisime ka kohapeal aeg-ajalt teha, kuid selle tegemine vajab rahu ja vaikust ning on suuresti meditatiivne tegevus ning käepaela valmimine võtab ka natukene rohkem aega, kui meil parajasti oli. Punumisega aga korra juba alustatud, siis on mõnus sellega edasi minna, sest see aitab seesmist rahu hoida ja ka vaba aega sisustada. On hea meditatiivne tegevus, millest siia juurde ka väikene juhendusvideo:


Olin kodus otsinud veel erinevaid meisterdamise viise, mis oleksid lastele lihtsad tegevused ja millega võib igaüks hakkama saada. Ja leidsingi - tualettpaberi seesmisest rullist valmistatud käevõru. Neid rullikesi jääb ju ikka üle ning kui need pole just ära visatud, siis saab neist valmistada väga erinevaid ja huvitavaid asju. Kuna meie tegeluspäevad keskendusid seekord kenade ilmade tõttu pigem randa, kus on ka liiva, mida selle käevõru valmistamise juures vaja läheb, siis saigi see määravaks ja võtsime ka selle käevõru tegemise plaani.


Siia juurde oli vaja veel erinevaid lilleõisi ja taimi, mis tuli eelnevalt ära kuivatada ning ka kahepoolset õhukest teipi. Käisin lahtiste silmadega ringi ning noppisin õiekesi, neid siis kodus paberilehel kuivatades. Valmistasin ette ka tualettpaberi siserullid, lõigates need pooleks. Käevõru valmistamine oli iseenesest lihtne, kus rullile paigutatud teibi liimisele poolele asetatud taimedest sai laps enda loovust ja annet üles näidates kujundada kena käevõru, mille liimised osad tuli siis liivaga veel üle puistata, et ei jääks kleepuma. Äärmiselt huvitav oli jälgida, kuidas pisikesed käed valisid välja taime ning millise mustri ta oskas nendest käevõrule kujundada, enda kaasasündinud annet ja loovust üles näidates. Olin vahel päris lummatud laste tegevust kõrvalt jälgides. Selliselt valmistatud käevõru köitis tegijate meeli ning sooviti seda teha veel ka emale, isale, väikevennale ja isegi sõbrale sünnipäevakingituseks. Rõõm valmis saanud kenast käevõrust oli kindlasti mõlemapoolne.
Käevõrude tegemisest valmis ka väikene videolõik:

Tegeluspäevade raames saime erinevaid kogemusi ning tuli tõdeda sedagi, et kui kedagi õpetama lähed, tuleb esmalt endale asi hästi selgeks teha ning ka seda, et pole sugugi kerge olla erinevatele sihtgruppidele juhendajaks ning juhendamist tuleb ka harjutada. Nägime ka seda, et kui üks laps sai enda töö rutem valmis ja läks näiteks keksu hüppama, siis teise lapse tähelepanu oli sellega häiritud ja ta ei suutnud enam hästi enda tegevusele keskenduda. Siinjuures tuli juhendajal jääda rahulikuks ning aidata lapsel see töö kenasti lõpule viia.

Laste loovusel ei ole piire ning ühel tüdrukul tuli mõte panna sõbrapael hoopiski jala ümber, mitte käele. Üks tore tüdruk, kelle nimi oli Maria, soovis teha kõigile oma pere liikmetele kas käepaela või käevõru, mis oli tõeline hoolimine kõigi oma lähedaste suhtes ning tegi rõõmsaks ka meie meele.

Mõningad puudused, mis kohapeal meil ilmnesid, siiski kenasti lahenesid ning saime juurde erinevaid kogemusi, ka seda, et asjadele ja olukordadele on hea läheneda loovalt ja paindlikult.

Siia juurde sobib tuua armsa Ingliterapeut Marya poolt meile varem jagatud sõnum: “Inglite peamine koostöö seisnebki korra ja süsteemse Valguse peretöö tagamises, mistõttu öeldakse, et inglid armastavad korda ja et kui soovid oma alale palju ingleid koondada, siis hoia ilu ja armastus peamises fookuses.”

Suur tänu, armas Ingliterapeut Marya! Tänan ka tegeluspäevade idee algatamise eest!

Tänan armsat Junot ja Magdalenat, kellega oli meeldiv ja toekas koos tegeluspäevi läbi viia!


Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste instruktor-tegevusjuhendaja Ariel Raudsepp




Magdalena Kalev - Laagritööde Metsamemm



Juulikuus tegeluspäevade eel käisime koos LR2M meeskonnaliikmetega flaiereid jagamas ja reklaami tegemas ning saime väärtuslikke kogemusi, kuidas meie tegeluspäevade päevakava otse suhtluses tutvustada. 12.07. -19.07.2024 viisime läbi tegelusi õues, kasutades looduse elemente, sest loodus ravib ja väestab. Mitmeaastased MA GISK loodusravilaagrite praktikad koolijuhi Ingliterapeut Marya juhtimisel Pangodis on andnud häid kogemusi lastega ja meie andeid arendanud, mis nüüd sihtgrupiga tegelemisel marjaks ära kulusid. Käeline tegevus rahustab ja maandab, samas nõuab keskendumist ning õpetab ka kannatlikkust. Näiteks väga populaarseks sai sõbrapaela punumine, mida koos kahe liikmega, psühholoog Juno Mandre ja tegevusjuhendaja Ariel Raudsepaga lastele õpetasime. Kõigepealt muidugi õppisime ise mõned variandid selgeks. Lastele õpetamise vahepeal sain endalegi punuda papist ketta peal käepaela, mida käeliselt osav MA Töölabori perenaine Ariel Raudsepp ette näitas.



Aktiivseks tegevuseks joonistasime liivale Aafrika keksu, mis on meie MA GISK loodusravilaagrite leivanumber koos toreda lauluviisiga.

 
MA GISK hingeravikoolis on ikka suund loovusel ja uutel ideedel. Teades, et mul on puukettad olemas keldris ja vaadates erinevatest keskkondadest ideid, tuli mõte valmistada ise "Trips-traps-trull". Mängu põhjaks tegin jute riidest aluse ja värvilise lõngaga õmblesin traagelduspistes ruudustiku peale. Rannas joonistasime Trips-traps-trulli mängukasti otse liivale. Oli tore selliselt liiva peal katsetada ja kaasata teisi.


Tegeluspäevade lõpetamisel toimus 19.07. Pangodis, Pikksaare matkarajal loodusretk, mida aktiivtegevuste instruktorina-matkajuhina läbi viisin. Võiks arvata, et nii lühikesel rajal, kus me oleme MA GISK loodusravilaagriga ka varem käinud, on uut ja huvitavat keeruline leida, kuid tegelikult sain avatari juhatusel ja intuitsiooni järgi liikudes leida väga toredaid paiku ja planeerida retke, kus sai kogeda, tajuda, katsuda, nuusutada, tasakaalu harjutada ja mediteerida, lisaks grillimisele ja laulmisele.

Kui ma läksin rada üle vaatama ja planeerima, siis olin üllatunud ja lummatud taas sealse metsikuma välimusega ja lopsakamaks muutunud looduse mõjust mulle endale kõigepealt.

Kui me viimati metsarajal käisime mõni aasta tagasi, siis jäi maha langenud kaseokste varju selline tore tammepuu, mis tookord meie tähelepanu ei pälvinud, kuid nüüd oli ta sirgunud kõrgemaks ja püüdis möödujate pilke ning nägin teda kohe, kui üle platsi hakkasin jalutama. Seal tamme juures tuligi mõte alustada meie teekonda.


Tamm on eesti rahvuspuu ning selle aasta, 2024 puu. Ilmselt ka seetõttu ta mu tähelepanu köitis ja mind enda juurde kutsus. Minu kunagises koduhoovis kasvas 5 tamme ja nende energia on mulle tuttav ning meeldiv. Uurides sügavamalt tamme kirjeldusi erinevatest allikatest, nii raamatutest kui internetist, sain teada põnevaid fakte, mida teistelegi rääkida. Tamme kohta on öeldud, et ta on väga võimsa energeetikaga puu ja see levib katkematu lainena ega tekita keerisvoolusid. Tamm laeb inimesi energiaga pikaks ajaks ja sobib kõige paremini tugevatele natuuridele, virisejaid ta ei salli, vaid soosib võitlejaid. Ta võimendab seda meeleolu, millega tema juurde tullakse, seega tasub enda meeleolu jälgida. Tamm ei mädane vees, seetõttu on ta kasutuses olnud sõjalaevade valmistamisel. Vanad germaanlased austasid tamme ja pidasid pühaks. Tamm kehastab vaimsust ja aktiviseerib lümfi- ja vereringet. Muide tamm kasvab esimesed 200 aastat kõrgusesse ja siis hakkab tüve kasvatama ka umbes 200 - 300 aastat. Tammel on pikk ja võimas sammasjuur, mis tungib läbi savikihi, et ulatuda põhjaveeni. On kasvamise ajal vähenõudlik ja kasvab ka kivisel pinnasel.
Tamm kuulub vaimses pärandkultuuris tuntuse ja tähenduslikkuse poolest esikümnesse. Tamm on väärikas nii looduses kui rahvapärimuses. Tema kohta on öeldud, et ta on teistest puudest kõrgemas seisuses. Tammest on loodud palju rahvalaule ja lugusid. Vanadel aegadel oli Eesti aladel palju hiiemetsi, mis olid just tammedest. Tammepärgadega on ikka pärjatud sportlasi ja laulupeo juhte. Mütoloogias peetakse tamme kõige austusväärsemaks ja kuninglikumaks puuks ning koguni inimkonna isaks. Kui meil oli käibel Eesti kroon, siis 10-eurose peal oli samuti Tamme Lauri tamme pilt.

Matkapäeval aitas raja üles seada armas Krista.

Enne matka kinnitasime keha, sest oligi juba lõuna käes.



Armas Hypatia viis läbi 5- minutilise keskendumisharjutuse, mille käigus oli vaja valida välja objekt, mida tähelepanelikult jälgida. Selline eelhäälestus sobis retke sissejuhatuseks ideaalselt. Oli huvitav ennast jälgida, kuidas keskendumine ei olnudki nii lihtne. Minu vaadeldud männipuu tüvi oli keskelt suure kõverusega ja seostus mulle kasvuraskustega, mis MA GISK hingeravikoolis teadvuses tõusul avatarini kasvamisel ja enda iseloomu muutmisel ette on tulnud.


Peale eelhäälestust kogunesime taas kokku ja alustasin matka tammepuu juurest. Kõigepealt tammest rääkimisega, siis tammele laulmisega ja kätest kinni tamme ümber liikumisega. Katsusime puukoort ja kui hakkas tugevalt vihma sadama, siis toetasime vastu puud endid ning tundus, et tammepuu kaitses meid edukalt vihma eest. Äärmiselt soe tunne oli tamme koort katsudes ja tema energiat tundes.

Meil on ikka olnud nii MA GISK hingeravikoolis, et metsa sisenedes koputame puidust koputile ja palume looduselt luba ning tunnetame enda sees, kas me selle loa ka saame. See on väga huvitav loodusega kontakti võtmise ja keskendumise võte ning alles siis siseneme metsa. Selline käitumine õpetab austust ja paneb mõtlema, et kõik ei ole siin maailmas iseenesest mõistetav ja kogu aeg saadaval, vaid et tuleb luba küsida ja tänulik olla ning arvestada.



Metsa sisenedes vaatlesime luubiga kuuske ja rääkisime üraskitest. Üraskid paljunevad tavaliselt siis veel intensiivsemalt, kui suured tormid ja põuad või põlengud on nõrgestanud puid ning sellistes oludes arenebki ürasklastel kaks põlvkonda ühe asemel. Selleks on vaja muidugi asustuspuid rohkem ja käiku lähevad ka terved puud.


Kohtusime meie tuttava rähnivile puuga, mille juures tuletasime meelde, kuidas rähn teeb endale korteri ja maha jättes võtavad kasutusse selle teised loomad ning linnud.


Meeletult kaunis oli metsavärav, mis oli tekkinud ühe puu kukkumisest üle matkaraja teise puu peale ja jäänud sinna toetuma. See oli nagu värav uude maailma, mis tõesti sellise tunde tekitas. Kuna puu ei olnud päris murdunud, vaid osaliselt kiududega tüve küljes kinni, siis mahlad selles liikusid edasi ja puule, just nagu värava peale olid kasvanud peenikesed tihedad oksad, nagu oleks keegi selle väravapuu meie jaoks ära ehtinud ning kaunistanud. Oli lummav ja meeli köitev vaatepilt.



Puu oli kukkudes teise puu peale moodustanud sellise okste vihmavarju, mille alt me suundusime sügavamale metsa. Selleks tuli ronida üle maha langenud ja mitmeharulise kasepuu.


Oh imet! Kase peal kõndimine ja väikesest tihnikust läbi trügimine aitas jõuda kauni samblavaibaga kaetud hariliku pärnapuu ümber, millele olin loonud erinevatest materjalidest tunnetusraja. Raja läbimiseks oli vaja loomulikult jalad paljaks võtta, et tunda erinevaid elemente talla all ja saada osa ehedast kokkupuutest looduse elementidega. Vaatamata vihmasajule võtsime jalanõud jalast ja läbisime raja.



Oli tunda, kuidas loodusvaimud ja haldjad olid kohal lisaks sellele, et avatar on nagunii kaasas ja oli tunne, et meid hoiti väga metsa poolt. Seda hoituse tunnet on alati hea kogeda.


Minu tallaalused hakkasid tulitama hiljem, kui sokid jalga panin, sest olin saanud looduslikku ja maandada aitavat massaaži. Edasi jätkasime juurte juurde minekut, mis seisnes selles, et võtsime kontakti vana kännu juurtega, kasvatades ka endale juured.




Teatavasti on vanad kännud väga olulised noorte puude õpetajad, sest neil on olemas mälus teadmised, kuidas koguda vett, kuidas käituda põua ajal ja mida ette võtta kahjuritega ning nad jagavad neid teadmisi edasi. Nad teevad seda läbi seeneniidistiku. Meie seisime austavalt ümber selle kännu ja kujutasime kõigepealt ette, et meil kasvavad talla alt juured maasse ning juured olid olemas ka kännul ja siis võtsime kännu juurtega ühendust, mis õnnestus. Silmad olid meil muidugi selle protsessi ajal suletud. Minu silme ette ilmus kollane valgus, mis on teatavasti päikesepõimiku värvus. Kollane tugevdab närve ja virgutab kõrgemat vaimulaadi ning on positiivne värv ning soe tunne valdas mind üleni. Oli näha, kuidas inimesed aina rohkem maandatud said. Tulime rajale tagasi ja liikusime edasi, sest ma olin planeerinud ühistööna käbimandala valmistamise.


Huvitav oli see, et mandala tuli yin yang tasakaalu märgina meil, mis oli väga sümboolne, et just loodusest saab inimene tasakaalu leida.


Liikusime edasi oma teekonnal järgmise punkti juurde, kus tuli lugeda puupaku eluringe. Teatavasti on puudel eluringid näha ja vastavalt kas kehvadele aastatele või headele aastatele on siis puu eluringid kitsad või laiad.


Edasi kõndides jõudsime taas ühe tüsedama maha langenud kase juurde, mille peal olin planeerinud tasakaaluharjutusi teha ehk siis ühel jalal seisvat hingelindu. See on meie MA GISK hingeravikoolis ikka tasakaaluharjutusena olnud alati tegemisel, et kas sisemine ja väline tasakaal kannavad. Püüdsime kõik proovida puutüvel ühel jalal seista.


Minu tütrele oli näiteks kasepuule ronimine juba eneseületus. Ta armastab loodust, aga alati peab teda julgustama ja elus on samamoodi, et tuleb ennast ületada, seega sai ta siinkohal tubli annuse julgust juurde taas. Arvasime ära ka ümberkaudseid puid, mis silma hakkasid ja nimetasime neid.

Korraga lendas kohale kusagilt suur parv käratsevaid vareslasi, kes maandusid kõrgele puude latvadesse, eriti meeldis neile kuivanud kuusk. Neid muudkui tuli ja tuli ja nende kisa lõhestas vaikust ning saime tunda, kui kärarikkad võivad ka linnud olla ja kui tugevalt see mõjutab meid.


Liikusime edasi ja raja lõpp hakkaski paistma. Jõudsime meie vana sõbra juurde, milleks oli maas lebav samblane puu, mida me ühel eelmisel käigul luubiga uurisime, kui mõned aastad tagasi Pikksaare matkarajal esimest korda käisime. Nüüd oli vaade muutunud.



Jõudsime lõppu. Kuna vihma taas sadas kergelt, siis panime oma kotid grilliplatsil oleva varjualuse alla ja läksime tegema viimast punkti, mis oli meditatiivne punkt. See oli puu ja inimeste ring.




Tunne, mida tajusin, oli jalgu maast üles tõstev, suur loodusega ühtsuse tunne. Väga meeldiv oli koos puude ringis selliselt seista ja tajuda nende energiat ning rahustavat toimet. Selline 1,5 - tunnine intensiivne looduse elementidega kokkupuude ja tunnetamine ning uurimine taastab inimese sees rahu ja lõõgastab meelt. Ees ootas veel tule tegemine grilliahju ja vorstide küpsetamine. Noormehed olid rõõmsad, et said tegeleda pakkudega ja tule tegemise juures abiks olla.


Vestlesime noormeestega sellest, mis variandid on puude asetusena kõige efektiivsemad, mis hästi põlema läheb. Üldiselt sellisesse laia grillahju mahub tegema püramiid- ehk koonusekujulist lõket, mida nimetatakse ka “püstkodalõke”.


Püstkodalõke





Armas Hypatia andis meile veel ühe ülesande, oma metsakümbluse teenuse tutvustamise raames, uurida luubiga looduse elemente ja mõelda selle üle, kuidas miski on tekkinud.


Mina sain endale männikäbi ja mõtlesin selle käbi arengu peale.

Minu plaanides oli veel laulmine koos metsamuusikaga ning tegime laulu juurde rütme roigaste ja kividega, mida ümbrusest leidsime. Laulsime meile tuttavaid lugusid.



Püüdes maailma tuultes vastu pidada vajab inimene maandust ja rahulikku mõtlust ning kindlasti energiat, millega elus edasi liikuda. Olen laste puhul näinud ka seda, et metsas käimine võib olla ka hirme ületav, kui matkajuht saab rahulikult selgitada ja julgustada edasi liikuma.

Olen äärmiselt tänulik meie meeskonnale ja kõigile osalejatele väga toreda ja sügava kogemuse eest! Tänan Ingliterapeut Maryat!

Kohtumiseni uutel radadel!

Armastusega, Laagritööde Metsamemm




Meie tegelusnädala võtab kokku ülevaatlik videoklipp, millega meenutame ettevõetut ja ootame juba ka uusi kohtumisi nii lastetöös kui ka teiste sihtgruppidega!


Armastusega, tegeluspäevade ja LR2M meeskond üheskoos

Eelmine
INIMENE ÕPIB KOGU ELU 

Lisa kommentaar

Email again: