"OLI SUVI, OLI SOOJA ILMA, LAEVUKE LÄKS MERELE..."

Armsad lugejad!

MTÜ KULLARATAS Marya Angletorium teraapiakodu arendusjuht ja ettevõtja Ingliterapeut Marya on lisaks teraapiakodu arendamisele juhendajaks kolmele VOCO giidiõpilasele, kelleks on MAREK KÕLLAMETS, MAGDALENA KALEV JA JUNO MANDRE. Harjutades kolmikuna koos- ja meeskonnatööd ning ühist planeerimist ja elluviimist, sai sedakorda teoks, peale Emajõel kanuudega praktiseerimist, ka Ahja jõe kanuumatk. Teenusepakkuja peab suutma mõelda mitmeid samme ette, et tagada inimeste turvalisus ja instrueerida neid eesootava osas ning seetõttu on ühiselt läbi viidud ja kogemuslikud praktikad vajalikud. Siinsel fotol näidatakse turvavesti õiget selga panekut ja kõikide lisade kinnitamist, et kanuusõitu saaks turvaliselt nautida. 

 

Enne teeleminekut toimus meiepoolne instruktaaž mõla hoidmise, kanuusse mineku ja jõel käitumise osas. Toimus ka allkirjade kogumine omavastutuse dokumendile.

Kaitseala loodi 1957. aastal ja tema pindala on 1115,5 h.  Kanuuga Ahja jõel sõites avanevad Devoni Burtnieki lademe kaunid põimkihilised liivakiviseinad, mida kutsutakse paedeks ja taevaskodadeks. Suur Taevaskoda kõrgubki 20 meetrini.  Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala | Kaitsealad

Kaitsealal on ka ohustatud liike, kelle seas on imekauni sulestikuga jäälind, keda seekord ei kohanud, kuid mõnel varasemal väljasõidul oleme näinud piirkonnas lendamas. Nemad kasutavad oma pesade tegemiseks liivakiviseinu. 

Ahja jõel tasub sõita aega maha võttes, nautides looduses olemist, lastes paitada oma meeli linnulaulul ja loodushelidel, sest see paik tekitab müstilise ja samas hoitud tunde, lisaks hingekosutusele, mida looduses olemine annab.  Meie kolmikul olid ülesanded omavahel jagatud ja teada ning omavaheline sidepidamine olemas. Eks ikka ole alati ka olukordi, millest tuleviku tarbeks õppida, kuid üldises plaanis kõik õnnestus. Sõites kanuudega mööda Ahja jõge ja kuulates Marek Kõllametsa loodusjutte ning põnevaid lugusid, panime tähele, et loodus astus meile lähemale ning üllatas toredate etteastetega nagu ootamatult lavale astunud pardi tiibade tants. 

Tähelepanelikult loodust vaadeldes saime näha ka rästiku sprinti vees, mis tekitas elevust.  Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Meie jälgisime teda silmadega ja imetlesime rästiku suutlikkust vees kiiresti ujuda.  Ühel hetkel kõlas laul "Laevuke läks merele". Selliselt jõe peal liueldes ja lauldes läks see eriti hinge, mida nooredki hiljem mainisid oma tagasisides, et meeldis. Toredaks kujunes ühine kehakinnitamine  Ahja jõel, mil kogunesime kanuudega kobarasse ja saime ühiselt lõunatades muljeid vahetada ning tunda endid hästi. 

Paljud loodusrahvad on olnud loomult tulekummardajad ning meie esivanemadki kuuluvad nende hulka. Volbrituli, jaanituli, iga matka juurde kuuluv lõkketuli - see kõik on meile väga omane ning kuidagi hingelähedane. Nii nagu looduse positiivset ja rahustavat mõju inimesele on uuritud teadlaste poolt, on teada ka tule positiivne ja rahustav mõju. Meil on võimalus kasutada endi heaks juba varem tuntud vaimse tervise toetamise võtteid. 

Meie saime kogemuse võrra rikkamaks ja ilmnenud situatsioonide lahendamise osas teadlikumaks ning meie uued ettevõtmised teenuste arendamise ja kujundamise osas ootavad uusi plaane ja väljakutseid. 

Lõpetuseks lisan kokkuvõtva tervistava video.  

 Täname giidipraktika juhendajat, Marya Angletorium teraapiakodu arendus- ja tegevjuhti Ingliterapeut Maryat!  Täname kõiki osavõtjaid! Tänan meie praktilist kolmikut!

Armastusega,

Magdalena Kalev, MA GISK 3. taseme õppur