MA GISK VÕÕRSILÕPPE KOOLITUND TARTU TÄHETORNIS
Armas lugeja!
Perioodiliselt toimuvas astronoomialoengute sarjas kõneleti seekord NASA käimasolevast Artemise kosmoseprogrammist. Loengu “Artemis Kuule: go - no go?” lektor oli teaduskeskuse AHHAA peaplanetarist-teadustoimetaja Üllar Kivila:
https://muuseum.ut.ee/et/uudis/ullar-kivila-astronoomialoeng-artemis-kuule-go-no-go?fbclid=IwY2xjawQ1B4lleHRuA2FlbQIxMABicmlkETA1VGdJQjgwWExEazRwT3Foc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHux8lSuDgJbmIBmreH506Wj5wEe-XeeohnIfVKPd79IefGp6W0efG7f-PmBW_aem_K6oF_4-J_aF55fJOKdFRrg
Kuna loeng toimus muuseumisaalis, siis esmalt saime ka väljapanekut uudistada.
NASA mehitatud kosmoselendude programmi “Artemis” eesmärgiks on inimesed üle aastakümnete taas Kuule viia, saavutada inimeste püsiv kohalolek Kuul ja selle orbiidil ning edaspidi sealt startimisega viia juba mehitatud missioon ka Marsile:
https://et.wikipedia.org/wiki/Artemise_programm
Loengu tutvustuses oli kirjas: "Fraas „läbi raskuste tähtede poole“ kirjeldab paljusid kosmoseprogramme, kuid eriti hästi sobib see mehitatud kosmoselendude puhul. NASA Artemise programm koos sellele eelnenud programmiga Constellation pidi viima inimese Kuule hiljemalt 2020. aastaks, seejärel aastaks 2024, aastaks 2027 ning praeguse seisuga 2028. aasta jooksul."
Oli huvitav teada saada ka tehnilistest andmetest ja trajektooridest, kuidas inimeste kohaleviimine ja tagasitoomine tegelikult plaanitud on. Sellise kosmosetehnoloogia loomine ja eriti inimestele turvalisuse garanteerimine, et nad ka tervelt Maa peale tagasi jõuaksid, näitab, kui võimekad peavad need loojad olema ja mille kõigega tuleb arvestada ja läbi mängida. Planeeritakse juba ka kosmoselaevade taaskasutust.
Taevasuund, galaktika pakub mõistagi huvi selleski seoses, et õpime Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis kõrgteadvuse käe all. Õppeprotsessis suunatakse meid igati avaramat pilti nägema ja ka teaduse saavutusi tundma. Minul tekkis ka see seos, et kui inimkond püüdleb kõrgemale-kaugemale, paljuski küll teiste planeetide ressursside kasutamiseks, siis kõrgteadvus püüab just Maa peal inimesi aidata, et endi sisekosmoses tööd tehtaks, endid puhastataks, südamesse elama suundutaks planeedi ülestõusuprotsessi läbitegemisel vastupidamise eesmärgiga, kõige selle läbi ka meie planeet Maad aidates.
Ka nende inimeste mõtted, kes on arvanud, et siin justkui kaose suunas liikuvalt planeedilt saaksime kõik kolida kusagile mujale, et see oleks väljapääs, on maha jahutatud selles suunas, et nii lihtne see ikka ei ole ja tegelikult ka selliste projektide kalliduse tõttu üldse mitte võimalik. Ei saa nii, et lihtsalt põgeneme. Projekti eesmärke ongi ka tagasi tõmmatud ja eelkõige on suund seatud mujal taevakehadel leiduvate ressursside kasutamisele. Peame ikka siin Maa peal ise asju korrastama ja kindlasti on vajalik inimestel teha puhastustööd ka endi peades. Tegelikult tulebki alustada sellest, sest nagu ütlevad meie kooli kuldreeglid: MUUTUMIST ALUSTAGEM ENDAST ja ISELOOMUDEST SÕLTUB MAAILMA JA RAHU PÜSIMAJÄÄMINE.
Suur tänu nii esinejale kui ka korraldajale, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumile! Täname ka muuseumitöötajat, teadusajaloolast Lea Leppikut, kes tutvustas meile enne loengut boonusena Tähetorni väärtuslikumat eksponaati, maailmakuulsat, omal ajal suurimat ja parimat Fraunhoferi läätsteleskoopi, mille organiseeris 1824. aastal Tartusse ja millega töötas seal tegutsenud tuntud astronoom ja geodeet Fr. G. W. Struve:
https://muuseum.ut.ee/et/sisu/tahetorni-pusinaitus
Meie kombe kohaselt tänasime esinejat meie käsitööna valmistatud taaskasutustoote - küünlaalusega ja korraldajat märtsikellukese kimbuga.
Lisa kommentaar