.png)
MA GISK pere osales Hargla Uma Üülaadal 01.08.2026
Armas lugeja!
Augusti 1. kuupäeval sättisime oma laadakraami autode peale ja võtsime kogu kooliperega suuna Harglasse, kus toimus Uma Üülaat. Seda sealse kogukonna toredat koostööüritust korraldati juba 7. korda. Meie saime idee ja kutse osaleda peale seda, kui olime armsa Ingliterapeut Maryaga läbinud EWERS-i koolituse “Kestliku turismi ettevõtjaks – märgised ja sertifikaadid”, tutvudes seal ühe armsa Uma Üülaada korraldajaga. Kui koolitusejärgses suhtluses tuli juttu sellest, et viime läbi origamitehnikas rahukurgede voltimise aktsioone, mida sellel suvel oleme teinud juba Tartus Pirogovi pargis Euroopa päeva ja emadepäeva tähistamiseks, samuti Lõunakeskuse UK Festil, siis selgus, et see tegevus sobitub hästi ka Üülaadale, sest laada peateema ja põhiväärtus sel aastal olid linnud ja keskkonnahoid. Võtsime pakkumisest osaleda kinni ja liitusime oma kurevoltimise telgiga, aga lisaks saime seada sisse ka müügitelgi, meie Töölabori toodete müümiseks. Oleme välja töötanud mitmeid oma käsitöötooteid ja viimatisel kevad-suvisel perioodil on käinudki Marya Angletorium teraapiakodus usin tegevus. Oleme valmistanud laadatooteid, aga tuuninud ka mööblit, millest väiksemad esemed, riiulid ka müügiks kaasa võtsime. Pakume oma tooteid ka meie e-poes “Consilium Angel Boutique”:
https://peatee.voog.com/e-pood
Tartus laadimise järel oli teiseks peatuspaigaks meie suvekooli residents Pangodi, kus vast paigaldatud sümboolse kooliukse ja Ilmapuu-kujulise kivimüüri juures tegime rahusoovi väljendava tiibade lehvitamise pildi koos Marya Angletoriumi ning MA GISK liidri ja arendaja, armsa Ingliterapeut Maryaga, kust siis kõik edasi Valgamaale suundusime.
Lastealal meie naabruses oli palju vahvaid atraktsioone, mida käisime ka kohe uudistamas ja mis laada ajal olid väga populaarsed. Oleme oma tegevuses ka looduslähedusest lähtunud, töötubade kõrval loonud õuetegelusi ja näiteks ka looduslikust materjalist “Trips-traps-trulli” mängu, mis oli siingi, romantilisel kujul. Oli paelte ja vaiba punumise võimalus ette antud lõimetele, mida meie oleme ka palju praktiseerinud. Nähtavalt tihe tegevus oli pakkude ümber, kuhu lapsed said naelu lüüa. Kui mõelda, siis kaasaja moodsas korteris elavatel lastel seda kogemust ega eeskuju ei olegi, sest isadel ei ole tarvidust naelu lüüa. Oli olemas ka rahunemise telk ehk rahutuba. Meenus kohe, et meil on tubastes tingimustes olnud kasutuses sama eesmärgiga heade mõtete pink, aga on läbi käinud ka sellise rahutelgi loomise idee, näiteks soovitas armas Ingliterapeut Marya sisse seada kooliraamatukogus, kui seal töötasin. Efektne oli, kui klaasist kaanega kastides, mille peal oleva liivaga sai päeval lihtsalt joonistada või mängida, süttisid ööpimeduses tuled ja oli võimalik luua selliselt tulekumas liivaga joonistamise kunsti.
Laadakülastajaid oli üllatavalt palju. Kui esialgu oli vaja meie kurevoltimise telki lapsi kutsuda, siis mida aeg edasi, seda rohkem huvilisi tekkis. Hästi mõjus kogu selle tegevuse suunamine katuse alt telgi ette. Voltisid ka vanemad koos lastega meie juhendajate Juno Mandre ja Magdalena Kalevi käe all. Abistas ka Rafaela Kristerson. Voltimisega koos käib alati ka selle tegevuse mõtte selgitamine, alates Jaapani legendi ehk Sadako Sasaki loo rääkimisest kuni voltimise rahu loova tähenduseni. Valminud kure võib lisada meie juba üsna kogukaks kasvanud installatsiooni, aga soovi korral ka koju kaasa võtta.
Et õppurite jaoks oli tegemist ühtlasi võõrsilõppe meetodi rakendusega, siis saime armsatelt treeneritelt ülesandeks enda laadajärgselt loodud kogemusloos tähelepanu pöörata ühtlasi meelde jäänule ja heale eeskujule enda teenuse tarvis, kellel see on ja/või ametitöö jaoks.
Hargla “Uma Üülaat”, kuhu me 1. augustil kogu ühtse meeskonnana osalemas ja MA Töölaboris valmistatud tooteid pakkumas olime, jättis äärmiselt huvitava ja omapärase mulje. Niisugust laata polnud minu silmad veel varem näinud, kuigi olen paljusid külastanud. Juba see oli midagi uut, et laat toimus kauni männimetsa all, kus kasvasid mustikavarred ning leidus ka mõni pohl, mida suhu pista. See oli muinasjutumaa, mis meile Harglas avanes, kus tundsin ennast hoituna ja kaitstuna nagu imedemaal.
Laada korraldajate poolt oli nõue, et kõik müügitelgid peavad olema valget värvi või siis heledamat tooni ning elavat tuld kasutada oli keelatud. Kaunistusteks ja õhtupimeduses kasutatigi rohkelt led-valgusteid ja tulekette, mis andsid koos heledate telkide ja korraldajapoolsete valgete laadakaunistustega muinasjutulise ja ingelliku sära.
Olin varem läbi vaadanud ka laata tutvustava video, kus anti ülevaade, kuidas igal aastal tulevad sealse kogukonna käsitööhuvilised naised talveperioodil kokku ning oma annet ja loovust rakendades teevad imelist näputööd, sellega ühiselt laada heaks panustades. Imetlusväärne! Sealse kogukonna tugevat ühtsustunnet ja koostegemise tahet saime tunda kogu laadapäeva jooksul, mis oli palju enamat kui laat, kuhu tahaks alati tagasi minna.
Nähtud video pani mõtlema ka meie Töölabori peale, kus oleme toimetanud ja valmistanud laatade jaoks erinevaid tooteid ja kus ka meie oleme ühise eesmärgi nimel oma andega panustamas. Kahjuks on meie kooskäimiste aeg alati piiratud olnud. Ühisloomised ja -tegemised on aga kindlasti meie meeskondlikkust ja ühtsust tugevdanud, mida oleme kooli ühisettevõtmistes järjest enam kogeda saanud.
Alati on huvitav teada saada, kuidas teised laadamüüjad toimetavad ning milliseid tooteid on valmistatud.
Sain ka mina vahetult enne laada algust põgusalt käia vaatamas teiste käsitöömeistrite toodangut ja suhelda müüjatega. Näha oli palju huvitavat ja omapärast, ka selliseid tooteid, mida meiegi oma müügiletis pakkusime, näiteks sääsesalvid, seda aga teisel kujul. Oli heegeldatud nukke, küünlaid, puidust valmistatud köögitarvikuid, tatratooteid, keraamikat, seepe, ehteid, riideesemeid, lasteasju, toiduaineid jne. Vaatasin huviga ka seda, kuidas keegi oma müügitelgi on kauniks väikeseks muinasmaaks loonud ja kuidas kaup on välja pandud.
Müüjad olid äärmiselt lahked oma toodangut tutvustama, kuid mitte ainult seda, tunti huvi ka meie ettevõtte ja tegevuse kohta. Mida siis oligi hea võimalus teha.
Ega meiegi oma pakkumisega alla jäänud, tegime seda, mis meile jõukohane.
Olime oma MA GISK meeskonnaga sellest Üülaada võlumaast osa saama tulnud ning kaasa võtnud MA Töölaboris taaskasutusmaterjalidest oma kätega valmistatud ja tuunitud e-poe toodangut, et seda külastajatele tutvustada ja ka müüa.
Laadal ei saa niisama leti taga seista, tuleb tulla inimestele lähemale, pakkuda oma kaupa ning suhelda inimestega. Kõik see kokku on kogemusõpe, millest edasi areneda.
Meie teine telk oli kooli teraapiakobara liikmete päralt, kes viisid läbi meil pikalt tunnustraditsiooniks kujunenud rahukurgede voltimist, sellega kokkuvõtteks rahu ja armastust maailmale läkitades. Voltimisest oldi huvitatud ning tuldi ka koos peredega, mille üle on väga hea meel.
Uma Üülaat oli midagi erilist, midagi ingellikult kaunist, millist ma polnud varem näinud, kus oma ande, töökuse ja loovusega on loodud imelisi asju. Olime sellest kauni männimetsa all toimunud rahumeelsest ja sõbralikust õhkkonnast lausa lummatud.
Täname kogu ürituse suurt seltskonda, kes on seda laata juba 7 aastat korraldanud ning rahva poolehoiu võitnud, et sinna ikka ja jälle tagasi tullakse!
Suur tänu armsatele meeskonnaliikmetele ja armsale Ingliterapeut Maryale, kelle juhtimisel saime uue kogemuse osalisteks!
Armastusega, Ariel Raudsepp, MA GISK 3. taseme õppur
~~~
Kuigi me alles eelmise nädala laupäeval, 1. augustil osalesime Hargla Uma Üülaadal, siis see on pannud mind mõtlema sellele, et see on tore, kui on inimesi, kelle jaoks on meie rahva pärandkultuuri hoidmine südameasi. Ehkki neid üritusi on erinevaid, siis Hargla Uma Üülaat oli loovlähenemise lahenduste mõttes täiesti unikaalne, sest kõik oli kellegi osavate näppude ja oma kätega valmistatud. See andis tunde, et igaüks on laada õnnestumise nimel palju vaeva näinud. Sellest ka see romantiline ja muinasjutuliselt kaunis atmosfäär, mis sobitus kenasti männimetsa alustaimestikuga. Kogu valgustus ja muidu kasutamiseks vajalike masinate tööks leiti elektri kasutamise vabad lahendused. Ma arvan, et see näitab, et lihtsuses peitub suurim võlu ning et inimesed suudavad väga hästi ka harjumuspärasest erinevas ehk muutunud oludes leida sobivaid loovlahendusi. Olles aastaid ka hingeravikooli tegemistesse kaasatud, siis ma võin aimata kogu ettevalmistuse, aja ja vabatahtliku isikliku panuse suurust. Kuna oleme ka ise aastaid erinevate organisatsioonide juures vabatahtlikena abis käinud, siis ma tean, et neis saab osaleda üksnes siis, kui on tõepoolest soov anda oma panus millegi suurema eesmärgi õnnestumisse. Laadal oli siiski minu rolliks armsa Arieliga tandemis meie MA Töölaboris valminud toodete müümine. Meil oli müügis nii käsitööd kui ka taaskasutatud kaupa.
Tänan, et Hargla Uma Üülaata korraldate ja omapoolse panuse läbi aitate meie esivanemate pärandit säilitada ja hoida! Kes minevikku ei mäleta, ei saa luua ka meie kõigi jaoks paremat tulevikku. Tänan ka armsat kaaskonda, kellega Hargla Uma Üülaada kogemus läbi tehtud sai! Jätku imeilusale suvele!
Armastusega, Krista Kommer, MA GISK 1. taseme õppur
~~~
Magdalena Kalev:
Armas lugeja!
Üülaadale minekuks ettevalmistused algasid juba mitu nädalat enne MTÜ KULLARATAS Marya Angletorium teraapiakodu arendusjuhi planeerimisel ja juhtimisel. Ettevalmistuste käigus valmisid veel erinevad omanäolised tooted meie teraapiakodu liikmete käe all laadal tutvustamiseks ja müümiseks. Tegeleme palju asjade uueks tuunimisega ja siis nende müümisega. Tuunime ka endi kodudes olevaid esemeid, mis siis uues kuues olles saavad uue hingamise.
Laadapäeva hommikupoole kogunesime Marya Angletorium teraapiakoju, et laadida vajalikud asjad autodesse ning võtta suund Harglasse.
Kuna meile oli sellel laadal osalemine esimene kord, siis ega täpselt ju ei teadnud, mis meid kohale jõudes ees ootab. Loomulikult vaatasin tutvustusvideot ja reklaami, aga oma silm on kuningas. Kohale jõudes lummas meid ainuüksi see paik ja männimetsaalune juba kohe alguses. Auto aknast paistsid sinetavad mustikaväljad ning pohlade kobarad, mis kutsusid maiustama. Meile näidati telkide asukohad korraldajate poolt kätte ja alustasime asjade paika sättimist. Meie telgid said üles pandud samblasele alale, kahele poole käigurada, peaaegu üksteise vastu, mis meile väga meeldis ja sobis. Kogu meeskonnaga tegime kõike ühiselt, üksteist aidates ja toetades, lõpuks ka ennast sättides meie ühisesse kurekleidi vormi, mis sobisid sinna keskkonda nagu valatult. Minu ülesanne oli koos psühholoogist Juno Mandrega juhtida origami kurgede voltimise töötuba ja rääkida juurde ka Jaapani legendi, mis kurgede voltimisega on seotud. Olime täpselt lasteala kõrval, mis just eriti hästi meile meeldis. Sättisime üles meie kuretelgi, kus oleme mitmete ürituste käigus volditud kured punutud paelte külge riputanud ja sellest õhtust pidi neid kogunema veelgi.
Kui laat algas, siis olime telgis sees, alguses oodates, et tullakse telki voltima, kuid peagi suunas Ingliterapeut Marya meid telgi ette välja minema, et siis oleme inimestele nähtaval ja saame lapsi ning peresid kaasata rahukurgede voltimisse. Voltimise ajal peab inimene keskenduma täielikult tegevusele, et kurg saaks korrektselt tehtud. Selleks tuleb kuulata ja jälgida juhendajat ja rahu säilitades proovida täpselt juhendamise järele teha, et kurg õnnestuks.
Alguses ei saanud kohe vedama nagu ikka eestlastel kombeks on, aga väikese kohanemise järel sai juhendatud nii lapsi, kui täiskasvanuid. See oli äärmiselt tore, kui ühest perekonnast tulid voltima järjest kõik pere lapsed ja siis soovis ka isa ennast proovile panna. Mõni laps tuli tagasi ja soovis veel ka südant voltida ning selle endale kaela riputada.
Lapsi oli erinevaid ja tore oli neid kõiki juhendada. Mõni tahtis kure endaga kaasa võtta ja mõni meie kuretelki teiste kurgede juurde riputada. Koos kurgedega saatsime maailma palju rahumõtteid, sest iga rahu mõte loeb. Sain MA GISK hingeravikoolis treenitud oskusi rakendada juhendamises, suhtlemises, kaasamises ja loovuses. Näiteks selleks korraks olime ette valmistanud kurgede voltimise, aga ühel noormehel oli soov saada ka kena origami süda, siis tuletasin meelde ja vaatasin ka googlest ning sai seegi koos teda juhendades tehtud. Tänu treeningutele ja erinevatele kogemustele erinevatel üritustel on võimalik käigupealt loovaid lahendusi leida ja mitte kohkuda, vaid püüda situatsioonis toime tulla.
Ehe ja mõnus muusika laada ajal ning kogu see õhkkond ja hämaruses telkide servades ja telkides süttivad päikeselambid või patareidega lambid, andsid juurde müstikat ja maagilisust, et tõesti oli tunne, et oleme sattunud muinasjutumetsa. Kohalik kaunis loodus ja inimeste loodusest lugupidamine, metsa kaunistamine purgilaternate, makrameega, pitsiliste mandalate ja riideribadega ning tiibadega liigutasid hingepõhjani. Neli tundi lendas nagu linnutiivul, rahvast oli meeletult ja inimesed lahked ning sõbralikud. Kui ise jagada ka sõbralikkust ja rahu, eks siis kasvab seda maailma taas rohkem juurde, et lõpuks võiks me elada rahus maa peal.
Kui laat lõppes, algas ka kerge vihmasabin ja kui me olime asjad kokku pannud, siis juba sadas tugevamalt ning Tartusse sõit toimus juba tugevas vihmasajus ja kohati üsna aeglaselt liigeldes, kuid ohutus eelkõige.
Tänan MTÜ KULLARATAS teraapiakodu Marya Angletorium arendusjuhti ja mentorit Ingliterapeut Maryat, meie õppegruppi ja korraldajaid ning osalejaid!
Armastusega, Magdalena Kalev, MA GISK 3. taseme õppur
Juno Mandre:
Armas lugeja!
Osalesin Oma Üü laadal koos hingeravikooli liikmetega esimest korda. Ürituse reklaami ja sealse õhustikuga olime kõik varem tutvunud ning laada meelsus ja ülesehitus tundus meie jaoks igati sobivat. Kohale jõudes ja kogu kogemusele tagasi vaadates saab öelda, et see sai igas mõttes kinnitust.
Minu peamiseks ülesandeks oli laada lastealal rahukurgede voltimise juhendamine koos armsa Magdalenaga. Oleme seda üheskoos nüüdseks juba mitmel korral ka varasemalt teinud - nii meie Emadepäeva kui ka Euroopa päevaga ühildatud üritusel Tartus, Pirogovi pargis ja hiljem Uuskasutusfestivalil UK Fest. Kurgede voltimise traditsiooni algus rahu eesmärgil ulatub aga juba mitmete aastate tagusesse aega, mil kooli - ja teraapiakeskuse juhi algatusel hakkasime seda üheskoos, aga ka erinevate ürituste raames tervisedendusliku aktsioonina tegema. Aasia maades toovad kured õnne, tervist ja head. Jaapani iidse legendi kohaselt täitub iga 1000 paberkure voltijal 1 soov. See legend hakkas laiemalt levima seoses Jaapani tüdruku Sadako Sasaki looga, kes Hiroshima tuumakatastroofi kiirituse järgselt jäi 10 aastat hiljem verevähki ning hakkas tervenemise lootuses rahukurgi voltima. Kuigi ta siiski suri, loodi rahumemoriaal, mistõttu kurgede voltimise eesmärgiks on sellest ajast peale olnud soov - rahu maailmale. Nii laste, perede kui ka maailma rahu nimel meie rahukurgi ka Üülaadal voltisime.
Kohale jõudes oli tore kokkusattumus see, et meile broneeritud koha kõrval oli kohe ka voltimiseks loodud looduslik tipitelk, aga seal juhendajat ei olnud. Lastel oli võimalik joonise järgi erinevaid kujusid, ka loomakesi voltida. Õhtu jooksul käis sealgi lapsi enda näpuosavust testimas. Kui me telgid püsti saime, siis läks veidi aega, kuni inimesed kogunesid. Esialgu olime voltimise lauad ja toolid paigutanud telgi alla, aga kui selgus, et inimesed ehk telki sisse sedalaadi ürituse ajal kohe ei pruugi astuda, siis armsa Ingliterapeut Marya suunamisel tõstsime laua välja. Nii oli möödujatel kohe näha, mida oleme tegemas. Mida aeg edasi, seda enam oli neid lapsi, kes entusiastlikult voltima tulid - ka perekonniti. Kui üks laps sai kure valmis, siis soovisid ka teised sama pere lapsed endale näputöö koju kaasa viia - ikka heade mõtete hoidmiseks ja levimiseks. Ka seekord oli üheks võimaluseks loodu kuretelgi külge riputada, kus meil tänaseks on kogunenud juba päris paljude inimeste kätetöö. Üks laps soovis voltida ka südant ning armas Magdalena orienteerus kiiresti ümber ning otsis internetist südame voltimise juhendi üles, õppisime kõik selle ära ning õhtu jooksul tegime ka mitmeid südameid.
Voltima ei tulnud ainult lapsed, ka mõned lapsevanemad tegid seda hea meelega koos lastega. Selle ajal saime jagada ka teavet aktsiooni eesmärgist ja seda, millise legendi ja päriselu sündmusega see seotud on. Olin väga üllatunud, kui palju rahvast laadale õhtuhämaruse saabudes lõpuks kogunes. Ka kaunilt ning põnevalt kujundatud lasteala oli lapsi ja peresid täis. Oli võimalik punuda, ronida, naela puupakku toksida, aga ka joonistada ning rahutelgis maha jahtuda. Kuna meie telgi alal oli voltimist palju, siis jõudsin lastealale uudistama minna vaid päris alguses, hiljem olid pea, süda ja käed töös - nii nagu inglikooli haridusele omane. Väga tore oli näha ka seda, kui palju noori peresid oli üritusele kohale tulnud, kuidas lapsed vabalt ringi liikusid, mõned ka vahepeal ilma vanemate pideva järelvalveta, sest laada ala oli piiratud ning tõenäoliselt olid nad juba ka varasematel aastatel osalised olnud, seega igas mõttes ka sealse kogukonna poolt turvatud. See oli sedalaadi õhustik, mida linnakeskkonnas väga tihti ei kohta ning kus füüsilist aktiivsust asendab pigem arvutis olek. Aga mitte seal, Hargla metsade vahel, mis oli justkui haldjamaale sisenemine. Kurgede voltimine jätkus meil peaaegu laada lõpuni, mil väljas oli juba pime ja hakkas vihma tibutama. Viimased voltimised tegime laualambi valguse saatel ning siis hakkasime tasapisi ka asju kokku pakkima. Olen tänulik ka selle eest, et üks armas laps tõi mõnda aega peale voltimas käimist mulle ka lilleõie kingituseks. See oli esmakordne kogemus meie sedalaadi ettevõtmiste käigus.
Osalemine kohaliku kogukonna poolt ellu kutsutud laadal, kus paljud pakkusid käsitööna ja südamega valmistatud tooteid või teenuseid, kujunes väga ilusaks ja meeldejäävaks sündmuseks. Korraldus oli igas mõttes läbimõeldud ja valdavalt sujuv ning inimesed sõbralikud ja avatud. Suur tänu nii hingeravikooli meeskonnale, armsale Ingliterapeut Maryale kui ka kõikidele osalejatele ilusa suvise koostööpäeva eest! Korraldajatele edu järgmise aasta laada planeerimiseks!
Armastusega, Juno Mandre, MA GISK 2. taseme õppur
~~~
Rafaela Kristerson:
Augustikuu esimesel päeval oli võimalus meie MA GISK kooliperel käia Valgamaal ja osaleda ning osa saada imelisest muinasjutulisest Hargla Uma Üülaadast, mille traditsioon ulatub juba 7 aasta tagusesse aega. Laadale mineku üks eesmärke oli ka koolialane võõrsilõppe meetodi rakendus. Võõrsilõppe treening algas juba sellega, et tuli osata sõita Valgamaale GPS- seadme abil, mis siiski tegi trikke ja läbisime Tartu- Hargla teekonna kamba peale üsna kummalisi teid pidi. Samas saime lähedalt näha Võrumaa inimeste eluolu nagu ka näiteks kohalikust lehmalaudast mööda sõitmine, sest kohe ei märganud õigel ajal ära keerata antud marsruudi järgi, kuid võtsime seda heatahtliku huumorina, mis kuulub ikka reisi juurde, kui minnakse võõrasse kohta. MA GISK teraapiakodu Töölaboris tegime juba varakult ettevalmistusi, et ka MA GISK juures tegutseva MTÜ KULLARATAS isetehtud toodangut müüa. Samuti oli ka meil ette valmistatud kuretelk, et voltida Jaapani iidse legendi kohaselt rahukurgi. Minu rolliks oli olla laadal abiks armsatele Junole ja Magdalenale lastetelgis, kus sai voltida rahukurgesid ja südameid. Eredalt jäi meelde lastega töökogemus, kus oli võimalus 6-aastast last juhendada kure voltimisel, aga jäin esialgu jänni ja tekkis lausa ärevus. Sain aru, kui raske on last juhendada, et ma ise kõike ära ei teeks ning laps ikka ise teeks ja tunneks rõõmu isetehtud asjast ja tegevusest. Paljus ise tehes ära lapse eest, siis tema tähelepanu hajus ja ta vaatas pigem ümbrust. Ehmusin üsna ära ja tõmbusin tagasi, et Magdalena ja Juno saaksid edasi juhendada. Kuid kuna lapsi oli palju, siis sain ühe 9- aastase tüdrukuga uuesti proovida voltimist. Nüüd tuli juhendamine paremini välja ja sain aru, et vanemate lastega töö sobib paremini, et väiksematega peab rohkem kannatlik olema ja laskma neil rahulikult mõelda ja tegutseda, et ei torma nende eest ära tegema. Samuti suurem tüdruk kenasti kuulas, kui lugesin talle Jaapani legendi kurgedest ning loo lõpus ta veel küsis: "Kas see on tõestisündinud lugu?" Laste juhendamine oli ka samas endale heaks temperamendi ja iseloomu taltsutamise raviks, sest kohapeal ise kure voltimist armsa Magdalena käe all läbi tehes, siis tuli tõesti varuda palju kannatlikkust ja rahulikku meelt, kuna kurgede voltimine ei olnud lihtne, aga paremini tuli välja südamete voltimine ja nende voltimise juhendamine.
Aina imestasin, kui tublid ja ettevõtlikud on eesti inimesed, sest oli väga palju omapäraseid ja mitmesuguseid vahvaid ning praktilisi asju näha müügilettidel. Minu maailmapilt laienes, ses osas, kui palju tehakse kogukondi koondavaid häid üritusi Eestimaal. Kuhu paljud inimesed panustavad kogukondlikult vabatahtlikku töösse ilma, et saaks tunnustust, aumedaleid või meedia tähelepanu. Samuti, kui loomingulised on inimesed, sest need valged telgid ja muud installatsioonid olid nii erilised, omanäolised ja imekaunid. Mul on ka suur austus iga ettevõtja suhtes, sest tuleb ennast reklaamida jms, et müüa enda kaupa ning see ei ole lihtne. Ka meie enda koolialal tegeleme ettevõtlusega ning saime palju häid kogemusi ja ideid, selles valdkonnas. Mulle väga meeldis, et lapsed olid igati kaasatud laada tegevusse ja neile palju võimalusi loodud, et juba maast-madalast harjutada neid ettevõtlusega, julge ja avatud suhtlemisega, õppida viisakusreeglid, etikett jms. Kuna oli ka vaja keskenduda kurgede voltimise töötoale, siis kõike seal toimuvat ei hoomanudki, aga rahvast oli palju ja oli tunda ning näha, et see üritus läheb korda sealsele kogukonnale ja teistele Eesti inimestele. Olen väga tänulik, et sain sellise kogemuse, sest üksi ei tee keegi midagi, et ikka koostöös teistega. Tänan kogu meie kooli meeskonda ja MA GISK kooliarendusjuhti armsat Ingliterapeut Maryat, kes suunas meeskondlikult laadal osalema ja uusi võõrsilõppe kogemusi saama!
Armastusega, Rafaela Kristerson, MA GISK 2. taseme õppur
~~~
Hypatia Hübner:
Alustasime ja lõpetasime koostöös, telke üles seades ja maha võttes, aga vahepeal tegutsesime endile antud rollides. Mina sain seekord uudse fotograafi rolli, samas kui eelmistel laatadel olin olnud müüja rollis. Üks rollivahetuse mõte on kindlasti see, et saaksime uusi kogemusi ja oskusi läbi erinevate vastutusalade. Lisaks armsate kaaslaste tegevuse jäädvustamisele oli minu ülesanne ka laadal ringi liikuda, jälgida ja jäädvustada mujal olevat ning toimuvat ning suhelda ka teiste kauplejatega. Ringi müügipaviljonide vahel tegime veel enne laada õiget algust koos armsa Ingliterapeut Maryaga, kes algatas järjest suhtlusi huvipakkuvamates telkides, uurides kaupade kohta, aga mõne tegija puhul ka tema enda kohta, et kust selle tootega tegelemise huvi on tekkinud jne. Mina liikusin just jäädvustamise vajadust esikohal hoides, aga küsisin ka juurde ja hiljem käisin veel uuesti tiiru, ka esimest esinejat filmides. Tähelepanu köitsid meie toodanguga sarnased tooted, kreemid, looduslikud salvid, küünlad, ka maitsesool, mis on olnud samuti tootearendusena mõttes.
Väga palju oli ilu, maitsekust ja head stiili ja sellest sai aru, et ollakse korduvosalejad, kus ilmselt väljapanekut ka timmitakse aasta-aastalt paremaks. Teame, et toodete müügiks, reklaamimiseks tuleb pingutada ja siin oli sellist pühendumist näha. Samas toimuvad samamoodi suure pühendumisega alati ka meie loomised ja ettevalmistus. Isikliku teenuse pakkumiseks oli võimalik inspiratsiooni saada. Kauneid detaile oli nii palju nii dekoratsioonide kui kauba väljapanekute puhul, et kõike ei suutnud hoomata ja mõndagi olen märganud alles pildil, näiteks kuidas imeliste lõhnadega kreemid olid eri kõrgustega kasepakkudele asetatud. Siin selgus isegi raskus end selle rolli kõigis ülesannetes võrdselt jagada, sel hetkel huvitas rohkem toote sisu ja saime mõnusa lõhnaga kreeme ka testida. Ühe savitöö leti peal hakkas silma korraldajate poolt tunnustusena jagatud tore silt “Kaunis kujundus”, valmistatud taas Üülaada dekoratsioonidele omaselt ümaraks painutatud oksa sisse heegeldatud mandalana. Keegi ütles, kui väljapanekut tunnustasime, et just selliste vestluste pärast tulebki alati meelsasti osalema, müük iseenesest ei olegi kõige olulisem. Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis, nagu kooli nimigi viitab, peame suhtlust mõistagi väga oluliseks ja saame selliste rahvaürituste kaudu väärtuslikke kogemusi ning samas endi mõtteid jagada ikka alati läbi hinge ja südame peetud juttudes, nii nagu toimus ka meie oma mõlemas telgis, mille tegevust samuti sain jälgida.
Inimesed olid meeldivad, heas meeleolus, lahked. Korraldajatega tekkisid meil uustulijaina alguses korraks ka mõned küsimärgid, kuna kõik ei olnud eelsuhtluses lõpuni selgeks saanud, aga koheselt asuti abistama, kontakteeruti üksteisega, leiti lahendused ja meile veel isegi eriti soodsalt, et saime telkidega üksteise vastas olla. Seda kõike oli hea kogeda, aga samas mõelda, kui keerukas sellise suure ürituse ettevalmistus, organiseerimine, et kõik sujuks, teavitamised, paiga kaardistamine, olukordade lahendamine jne. tegelikult on, kuidas see eeldab head meeskonnatööd, tahet, pingutust ja palju loovust kogu sellise kena atmosfääri loomise nimel. Olin eelnevalt ka laada kohta uurinud ja saanud teada, kuidas neid dekoratsioone, millel on täiesti äratuntav stiil, on valmistatud järjepanu üheskoos kohalikus Hargla Postimaja Salongis koos käies. Saime teada ka selle, et seda laata teevad 6 peret ja vabatahtlikud, aga lasteala on näiteks 1 pere hallata ja igal aastal ka laiendatakse. Nende kohalike sädeinimeste tegevus on ka kindlasti paljudele kohapeal inspireeriv.
Oli palju sarnast meie mõtteviisi ja tegelustega, aga palju ka sellist, mida saab kaasa võtta eeskuju ja heade algatustena. Selline valge, puhas ja romantiline stiil ühtib paljuski Marya Angletoriumi ingelliku stiiliga, seetõttu ja muidugi selle turvalise männimetsa embuses oli ka hästi kodune, hubane ja hoitud tunne. Suur osa oli ürituse õnnestumisel ka soojal sumedal suveõhtul ja ööl, kus aegamisi süttisid paljud tuled ja milles toimunud headel kontsertidel oli ka palju kuulajaid, aga kus siiski peale lõppu meie telkide mahavõtmise ja laadimise ajaks jõudis kohale ka vihm.
Aitäh kõigile ja kõigele, kes ja mis selles loomises osalesid! Tänan armsaid kaaslasi!
Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur
~~~
Minu rollitäitmise kaudu kaamerasse püütud hetkedest on valminud ka videoülevaade, mis ilmestab seda kena kogemust.
Suur aitäh eelkõige Uma Üülaada korraldajaile!
Täname kõiki laadalisi, huvitujaid, esinejaid! Täname laadal kohatud häid sõpru, sealhulgas ka meie rahukurgede installatsioonile lisa loomast!
Aitäh, armas Ingliterapeut Marya, selle protsessi juhtimise ja kohalolu eest!
Armastusega, Hypatia Hübner, MA GISK 3. taseme õppur
Lisa kommentaar